Laevad Eesti lipu alla

1. juulil 2020. aastal jõustus laevanduse seadusepakett, mis soodustab laevade Eesti lipu alla tulemist. 

Seadusmuudatuste paketi eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla suuri kaubalaevu. Laevanduse seadusmuudatuste pakett pakub laevandusettevõtetele soodsaid maksutingimusi, mis omakorda soodustab laevandusega seotud kaldaettevõtete asutamist Eestisse. 

Eesti kui mereriigi eeliseks on soodne geograafiline asukoht Läänemere ääres, 3794 kilomeetri pikkune rannajoon, pikk merendusajalugu, kvaliteetne mereharidus ja koolitatud spetsialistid.

Eesti laevanduse ajaloost ja arengutest saate pikemalt lugeda siit.

Eesti poolt ratifitseeritud konventsioonid ja tunnustatud klassifikatsiooniühingud

Eesti on ratifitseerinud erinevad ÜRO, IMO ja ILO konventsioonid ning protokollid, mille täieliku nimekirja leiate siit.

Eesti poolt volitatud klassifikatsiooniühingud vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 391/2009/EÜ nõuetele. Kokku on sõlmitud kirjalik leping kuue klassifikatsiooniühinguga vastavalt direktiivi 2009/15/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Nimetatud klassifikatsiooniühingud võivad Eesti nimel väljastada rahvusvahelistele konventsioonidele vastavaid tunnistusi.

Eesti riigilipu kandmine

Eesti riigilippu peab kandma laev, mille omanik või laevapereta prahitud laeva prahtija on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

Eesti riigilippu võib kanda Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi laevaomanikule kuuluv laev või talle prahitud laev, millele määratud vastutaval isikul on elu- või tegevuskoht Eestis. Vaadake täpsemalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest.

Laevad on vähemalt 12-meetri pikkused veesõidukid, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks Eesti merealadel ja rahvusvahelises meresõidus.

I. Kontrollküsimused tööjõumaksude erimaksurežiimi ehk meremeeste skeemi kohaldumiseks
 

Eeltingimused:
1) Maksukohustus tekib Eestis;
2) tööandja soovib valida tavakorra asemel tööjõumaksude erimaksurežiimi kohaldamise.

Ettevõtte riigiabi saamise tingimused:
1) Riigiabi saaja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate
mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste
 tähenduses
2) Riigiabi saaja ei ole jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

Laeva tingimused:
1) laevapere liikme töötamise kohaks oleva laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
2) laev kannab Euroopa Majanduspiirkonna lippu;
3) tegu on ühega järgmistest laevadest:
a) tegu on kaubalaevaga
b) tegu on reisilaevaga, mis teeb regulaarreise väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda; või
c) tegu on süvendaja- või puksiiriga ning täidetud on tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 6
sätestatud tingimused.
ja
4) laeva kasutatakse rahvusvahelisel meritsi veol.

Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% sadama külastusest
kalendriaasta jooksul toimub:
1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

Lisainfoks:
- Riigiabi on võimalik rakendada vaid reisijate ja kaupade meritsi veo osas, ettevõtte muude
tegevuste osas kohaldub ettevõttele tavamaksurežiim.
- Süvendajate ja puksiiride puhul on võimalik rakendada riigiabi vaid tingimusel, et rohkem kui
50% laeva tööajast kalendriaastas sisustab meritsi vedu.


II. Kontrollküsimused tonnaažikorra kohaldumiseks laeva käitaja poolt


Eeltingimused:
1) Maksukohustus tekib Eestis;
2) Laeva käitaja (laevandusettevõte) soovib valida tavakorra asemel tonnaažikorra kohaldamise.

Ettevõtte riigiabi saamise tingimused:
Laeva käitaja vastab järgmistele tingimustele:
3) laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
4) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis;
5) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste
 tähenduses; ja
6) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks
tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

Laeva tingimused:
1) rahvusvahelisel meritsi veol kasutatava laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
2) residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate
tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade (vt all) kogumahutavusest vähemalt 60%, sealhulgas kõik
süvendajad ja puksiirid 100%, peavad olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lipu all;
3) residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate
tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest peavad vähemalt 25% on äriühingu ja
temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu
alusel;
4) tegu on ühega järgmistest laevadest:
    a) tegu on kaubalaevaga;
    b) tegu on reisilaevaga, mis teeb regulaarreise väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda;
    c) tegu on süvendaja või puksiiriga ning täidetud on TuMS § 521 lg 11 sätestatud tingimused;

ja
5) laeva kasutatakse rahvusvahelisel meritsi veol.


Lisainfoks:
- Riigiabi on võimalik rakendada vaid järgmiste tegevuste osas (muude tegevuste osas kohaldub
ettevõttele tavamaksurežiim):
a) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused:
    1) kaupade või reisijate vedu tasu eest;
    2) kajuti tasu eest kasutusse andmine;
    3) toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
    4) laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine.
b) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused, kui lisategevustest seotud tulu ei ületa 50% TuMS § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulust:
    1) tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
    2) varapääste;
    3) kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
    4) konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
    5) laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale;
    6) reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
    7) huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse.
c) Muud kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veoga seotud tegevused:
    1) laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
    2) laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel Euroopa Majanduspiirkonnas asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale.
    3) laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel tingimusel, et:
- väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži
tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
- laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
- väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse
kaasatud laevade kogumahutavusest.
- Süvendajate ja puksiiride tehtava töö puhul väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd on
võimalik rakendada riigiabi vaid tingimusel, et rohkem kui 50% laeva tööajast kalendriaastas
sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses.


III. Kontrollküsimused tonnaažikorra kohaldumiseks laeva halduri poolt


Eeltingimused:
1) Maksukohustus tekib Eestis;
2) Laeva haldur (laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja või laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja) soovib valida tavakorra asemel tonnaažikorra kohaldamise.

Ettevõtte riigiabi saamise tingimused:
Laeva haldur vastab järgmistele tingimustele:
1) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste
 tähenduses;
2) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks
tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust;
3) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja
kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
4) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse
laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt
sertifitseeritud;
5) kõik laevad ja meeskonnad, mida laeva haldur haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja
Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega,
meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
6) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning
neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks
meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
7) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht
ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise
halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
8) vähemalt 51% kahes eelmises punktis nimetatud töötajatest on Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi kodanikud.

Laeva tingimused:
1) hallatava laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
2) vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses
olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas 100% kõik
süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all;
3) tegu on ühega järgmistest laevadest:
    a) kaubalaev;
    b) reisilaev, mis teeb regulaarreise väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda;
    c) süvendaja või puksiir ning täidetud on TuMS § 521 lg 11 sätestatud tingimused.

4) laeva kasutatakse rahvusvahelisel meritsi veol.

1. juulil 2020. a jõustus laevanduse seaduste pakett, millega kehtestati erimaksukorra tingimustele vastavatele laevadele tonnaažikord ja laevapere liikmete tööjõumaksusoodustused.

Maksusoodustusi on võimalik rakendada järgmistele laevadele:

  • laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
  • laeva kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol;
  • laev kannab Euroopa majanduspiirkonna lippu.

Erimaksukord on suunatud peamiselt kaubalaevadele, kuid teatud tingimustel on võimalik erimaksukorda kohaldada ka süvendajatele ja puksiiridele ning väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna regulaarreise tegevatele reisilaevadele.

Tonnaažikorra kohaldamise võimalus on samuti meeskonna juhtimise ja tehnilise juhtimise teenuse osutajatel.

Laevapere liikmete tööjõumaksusoodustused (meremeeste skeem)

Erimaksukorra alla kuuluvatel laevadel töötavate meremeeste puhul maksustatakse meremeeste töötasu 0% tulumaksuga ning ülejäänud tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kohustusliku kogumispensioni sissemaksed) arvestatakse 750-euroselt maksubaasilt. Sealjuures vähendatakse sotsiaalmaksu 33%-lt 20%-ni. Erandina ei tasuta töötuskindlustusmakseid kolmanda riigi residentidest meremeeste töötasult. Kõigil Eesti meremeestel tekib võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik ravikindlustuse leping.

Tonnaažikord

Laevandusettevõtetele tekib täiendav võimalus erimaksukorra alla kuuluvatelt laevadelt teenitavat kasumit maksustada tonnaažikorra alusel, mis on alternatiiviks tavapärasele dividendipõhisele maksustamisele.

Tonnaažikorra kohaldamisel arvutatakse ettevõtte maksukohustus ettevõtja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse alusel ning ei arvestata ettevõtte tegelikku teenitud tulu.

Tonnaažikord kohaldub vaid kaupade ja reisijate veolt ning nendega otseselt seotud tegevustelt teenitud tulule.

Täpsemad tingimused tulenevad järgmistest seadustest
 

 

Miks eelistada laeval Eesti lippu?

  • Laeva Eesti lipu alla registreerimine toob kaasa soositud tunnuseid, nagu Euroopa Liidu ehk ka Euroopa Majanduspiirkonna lipu nimekirja kuulumine. Kontrollküsimustiku alusel sobivatel laevandusettevõtjatel ja meremeestel on võimalik rakendada laevapereliikmete tasu maksustamise soodusrežiimi (nn meremeeste režiim, kus tulumaksu määr on 0%) ja ettevõtjal on võimalik kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veost saadud tulu maksustada tonnaažikorra alusel. 
  • Eestis tegutsevale laevandusettevõtjale on lipuriigi mereadministratsiooniga ühes riigis olemine mugavaim ja efektiivseim koostöövorm.
  • Välisriigis baseeruv laevandusettevõtja saab kasutada Eesti e-residentsuse võimalusi.
  • Asjaajamine Transpordiametiga toimub elektrooniliselt ja seotud toiminguteks saab süsteemidesse siseneda ja neis allkirjastada digitaalselt. Laevandusettevõtjale on kasutada 24/7 toimivad iseteenindussüsteemid laevade registreerimise ja ülevaatuse ning meremeeste dokumentatsiooniga seonduvate protsesside läbiviimiseks.

Mida kujutab endast uus laevanduse seadusemuudatuste pakett ja kellele uued maksurežiimid mõeldud on? Kas minu laev/laevandusettevõtja või mina kui meremees sobin maksurežiime kasutama? Milline lipp sobib maksurežiimide rakendamiseks? Kas maksurežiimide põhimõtted ja näited on kuskil lahti kirjutatud?

  • Uus seadusemuudatuste pakett võimaldab teatud tingimustel ja sobivusel laevandusettevõtjatel ja meremeestel vabatahtlikult kasutusele võtta soodsamad maksurežiimid, et toetada ja tugevdada rahvusvahelist meritsi vedu.
  • Riigiabi maksurežiimide kasutamiseks on kinnitatud tingimused, mille esimeses jaos on tingimused laevale – kogumahutavus peab olema vähemalt 500, laeva tüübiks saab olla vastavalt SOLAS tõlgendusele kas kauba- või reisilaev, puksiir või süvendaja, laeva kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol ning see peab kandma Euroopa Majanduspiirkonna (sh Eesti) lippu. Kui need tingimused on täidetud, siis on põhjust järgmistele tingimustele vastavus lasta üle vaadata. Soovi korral võtke meiega ühendust - kontaktandmed leiate SIIT
  • Laevapere liikmete tasu maksustamise ja tonnaažikorra põhimõtted on lahti kirjutatud SIIN
  • Maksu- ja Tolliameti kodulehel leiate laevapere liikmete tasu maksustamise info SIIT
  • Maksu- ja Tolliameti info tonnaažikorra kohta leiate SIIT

Kas ma saan otse Transpordiametiga suhelda või pean seda tegema agendi kaudu?

Jah, laevandusettevõtja või seda konsulteeriv isik saab ametiga otse ühendust võtta meiliaadressi estonianflag@transpordiamet.ee kaudu ja telefonil
+372 620 5775 (eesti ja inglise keeles). Laevadega seotud küsimuste korral palume saata ka laeva IMO numbrid.

Millisesse registrisse saan oma laeva registreerida?

  • Esimene laevapereta prahitud laevade register – registreeritakse need laevapereta prahitud laevad, mille vastutava isiku tegevuskoht on Eestis.
  • Teine laevapereta prahitud laevade register – registreeritakse need laevapereta prahitud laevad, mille vastutaval isikul ei ole Eestis tegevuskohta.

NB! Enne 01.07.2020 laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laevad loetakse registreerituks esimeses laevapereta prahitud laevade registris.

Kui kiiresti toimuvad lipu- ja registrivahetuse protseduurid? Kas toiminguid saab läbi viia elektrooniliselt ja kinnitada digitaalselt?

Kui kõik eeldavad tegevused on meiega koostöös tehtud, toimub lipu- ja registrivahetus kiirelt. Kõiki tegevusi saab teha elektroonselt ja kinnitada digitaalselt, mis on eeliseks võrreldes teiste riikide registritega ning kindlasti mugav just välisriigi laevandusettevõtjale.

Millised on lipu- ja registrivahetusega seotud kulud?

  • Esimese laevapereta prahitud laevade registri puhul:

Prahitud laeva liputunnistuse väljastamine koos registrisse kandmisega maksab 32 € + 0,10 € iga GT kohta. Maksimaalne summa on 3200 eurot. Liputunnistus väljastatakse kaheks aastaks. Seejärel tuleb liputunnistust uuendada ning tasuda sama summa.

Erinevate ülevaatuste puhul kehtivad järgmised riigilõivumäärad:
 - Laeva tehnilised ülevaatused (68 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 2000 eurot).
 - Laeva turvaülevaatus (130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot).
 - ISM auditeerimine (130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot).
 - Lisaauditi eest tuleb tasuda 200 eurot iga töötunni eest, maksimaalne summa 6000 eurot.

Ülevaatustega seotud inspektori lähetuskulud tuleb kanda laevaomanikul.
Samuti lisanduvad tasud tunnustatud klassiühingu poolt tehtavate ülevaatuste läbimise eest.

  • Teise laevapereta prahitud laevade registri puhul:

Laevadele on kehtestatud iga-aastane registritasu, mis sõltub kogumahutavusest:
 - laev kogumahutavusega alla 5000 peab tasuma 15 000 eurot,
 - laev kogumahutavusega vahemikus 5000 kuni 19 999 peab tasuma 20 000 eurot,
 - laev kogumahutavusega 20 000 ja rohkem peab tasuma 25 000 eurot.

Registritasu sisaldab laevapere liikmete töö- ja elutingimuste ülevaatuse, turvaülevaatuse ja ISM auditeerimisega seonduvaid tasusid.

Lisauditite eest tuleb tasuda riigilõiv ja inspektori lähetuskulud.
Registritasu ei sisalda tunnustatud klassiühingu kulusid.

Kust leian täiendavat infot?

Palume kõik huvipakkuvad küsimused saata aadressile estonianflag@transpordiamet.ee. Lisaks on võimalik eelneval kokkuleppel tulla konsultatsioonile aadressile
Valge 4, 11413 Tallinn.

Kas kruiisilaevad on 1. juulil 2020 jõustunud laevanduse tööjõumaksude erimaksurežiimiga hõlmatud?

Kruiisilaeva puhul on tegemist reisilaevaga. See, kas reisilaev on erimaksukorraga hõlmatud, sõltub sellest, kas reisilaev teeb Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) regulaarreise või mitte.
Tööjõumaksude erimaksukorraga on hõlmatud EMP liikmesriigi lippu kandvad laevad, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol, välja arvatud peamiselt EMP-is regulaarreise tegevad reisilaevad.
EMP-i liikmesriigi lippu kandvad regulaarreise tegevad reisilaevad, mis külastavad ühe kalendriaasta jooksul üle 50% EMP-i sadamaid, ei kuulu seega erimaksukorra alla.
EMP-is sõitvad laevad on aga hõlmatud erimaksukorraga, kui nad ei tee EMP-is regulaarreise (näiteks mitteregulaarsed tellimussõidud).
Regulaarreis on merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus.

Mida loetakse rahvusvaheliseks meresõiduks tulumaksuseaduse tähenduses?

Kaubalaevadele ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda sõitvatele reisilaevadele suunatud erimaksukorra rakendamise üheks tingimuseks on, et laevaga teostatav meritsi vedu peab olema rahvusvaheline.

Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse RAHVUSVAHELISEKS, kui rohkem kui 50% KALENDRIAASTA jooksul  tehtud REISIDEST on rahvusvahelised.

  • RAHVUSVAHELISTEKS reisideks loetakse neid kaupade ja reisijate meritsi veo reise, mis toimuvad:

• Eesti ja välisriigi sadama vahel,
• Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel,
• välisriigi või välisriikide sadamate vahel,
• Välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

  • REISINA tulumaksuseaduse § 52 primm 1 lõike 5 tähenduses peetakse silmas seega vaid laeva liikumist ühest sadamast teise sadamasse või liikumist sadama ja meres asuva rajatise vahel.

Tulumaksuseaduse § 52 primm 1 lõike 5 tähenduses:

  • LÄHEVAD kaupade ja reisijate RAHVUSVAHELISE meritsi veo osakaalu arvestusse järgmised REISID:

• väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning edasiliikumine välisriigi sadamasse B;
• väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning edasiliikumine välisriigi sadamasse B;
• väljumine välisriigi sadamast B, reidil seismine ning sisenemine välisriigi sadamasse D.

  • EI LÄHE kaupade ja reisijate RAHVUSVAHELISE meritsi veo osakaalu arvestusse järgmised REISID:

• väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning sisenemine Eesti sadamasse C;
• väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning sisenemine Eesti sadamasse C.

  • EI LOETA REISIKS järgmiseid laeva liikumisi:

• väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning naasmine Eesti sadamasse A;
• väljumine välisriigi sadamast B, reidil seismine ning naasmine välisriigi sadamasse B;
• väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning naasmine Eesti sadamasse A;
• väljumine välisriigi sadamast B, ankrualal seismine ning naasmine välisriigi sadamasse B.

Amet on sõlminud kokkulepped järgmiste klassifikatsiooniühingutega Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevade sertifitseerimiseks ja vastavate tunnistuste väljastamiseks: 

  1. Lloyd´s Register (LR);
  2. Bureau Veritas (BV);
  3. DNV AS;
  4. American Bureau of Shipping (ABS);
  5. Registro Italiano Navale (RINA);
  6. Russian Maritime Register of Shipping (RS).

Transpordiameti kontaktid

Riigiabi ja laevanduse maksuerisustega seotud küsimused

E-post:
Telefon: 620 5775
 

Laevade registreerimise ja registritega seotud küsimused

E-post:
Telefon: 620 5540

Meremeeste ja meremeeste diplomeerimisega seotud küsimused

E-post:
Telefon: 620 5545; 620 5704
Lume 9, Hundipea sadam, Tallinn (vaata asukohta KAARDIL)

Lahtiolekuajad:
E-N 9.00 -12.00 ja 14.00 -16.00
R 9.00 -12.00 ja 14.00 -15.00

Viimati uuendatud 10.09.2021