Eesti laevaregistrid ja laevade registreerimine

Eesti riigilippu võib kanda merelaev, mille omanik või prahtija on:

• Eesti kodanik;
• Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

Ühises omandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kodanikule või Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Õigus kanda Eesti riigilippu laieneb ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikule ja lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle asukoht ning tegevuskoht on lepinguriigis tingimusel, et tal on:

1. Eestis tegevuskoht (tegevuskohaks ei loeta laeva ennast) või
2. Eestis tegevuskohta omav vastutav isik (LaevaRS § 42).

Seadused, mis reguleerivad laevade registreerimist, laevakinnisturaamatu kandeid ja meresõiduohutust:

• Laevade registreerimist reguleerib Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (LaevaRS).
• Laevakinnisturaamatu kandeid reguleerib Laeva asjaõigusseadus (LAÕS).
• Meresõiduohutust reguleerib Meresõiduohutuse seadus (MSOS).

Rohkem merendusalaseid õigusakte on võimalik leida Transpordiameti kodulehelt.

Välismaa laeva võib kanda esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse ja laev võib kanda Eesti riigilippu, kui:

1. laeval on vastutav isik, kelle tegevuskoht on Eestis;
2. laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks;
3. laeva omanik on nõus lipu vahetamisega;
4. laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist.

Liputunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks.

Vajalik on ettevõtte olemasolu, mis vastab ISM koodeksile, sest vastutava isiku tegevuskoht peab olema Eestis. Tegevuskohaks ei loeta laeva ennast (LaevaRS § 42 lg 5).

Vastutav isik on isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning kes vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele, kui:

• ta on läbinud meresõiduohutusalase auditeerimise ja tal on Transpordimeti väljastatud kehtiv MSOS § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse tunnistus (DOC) või
• ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui vastavuse tunnistuse (DOC) olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav.

Vastutava isiku määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga.

Riigilõivud

Esimese laevapereta prahitud laevade riigilõive reguleerib Riigilõivuseadus.

Prahitud laeva liputunnistuse väljastamine koos registrisse kandmisega maksab 32 eurot + 10 senti iga GT kohta. Maksimaalne summa on 3200 eurot.

Liputunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks. Seejärel tuleb liputunnistust uuendada ning tasuda sama summa.

Erinevate ülevaatuste puhul kehtivad järgmised riigilõivumäärad:

• laeva tehnilised ülevaatused: 68 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 2000 eurot;
• laeva turvaülevaatus: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot;
• reederi ja laeva meresõiduohutusalane (ISM) auditeerimine: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot;
• laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot.

Ülevaatustega seotud inspektori lähetuskulud tuleb kanda laevaomanikul. Samuti lisanduvad tasud volitatud klassifikatsiooniühingu poolt tehtavate ülevaatuste eest.

Registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.

Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 20 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvele: 
SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)

Samuti tuleb ära näidata viitenumber 2900082993

Riigilõivu tasumisel tuleb ära näidata isik, kelle kasuks lõiv tasuti (laevaomanik) koos vastava toimingu nimetusega (N: OÜ Eesti Reederi laeva Kihnu Jonn kandmine registrisse).

Välismaa laeva võib kanda teise laevapereta prahitud laevade registrisse ja laev võib kanda Eesti riigilippu, kui:

1. laeval on vastutav isik;
2. laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks;
3. laeva omanik on nõus lipu vahetamisega;
4. laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist.

Liputunnistus väljastatakse üheks aastaks.

Meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeksile) vastav ettevõte võib asuda väljaspool Eestit, sest vastutava isiku tegevuskoht võib olla väljaspool Eestit.

Vastutava isiku määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga.

Vastutav isik on isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning kes vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele, kui:

• ta on läbinud meresõiduohutusalase auditeerimise ja tal on Transpordimeti väljastatud kehtiv MSOS § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse tunnistus (DOC), või
• ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui vastavuse tunnistuse (DOC) olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav.

 Registritasud

Teise laevapereta prahitud laevade registritasusid reguleerib Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus.

Registritasu on vastavalt laeva kogumahutavusele:

• alla 5000-se kogumahutavusega laev ‒ 15 000 eurot aastas;
• 5000-se kuni 19 999-se kogumahutavusega laev ‒ 20 000 eurot aastas;
• 20 000-se ja suurema kogumahutavusega laev ‒ 25 000 eurot aastas.

Liputunnistus väljastatakse aastaks. Seejärel tuleb liputunnistust uuendada ning tasuda sama summa (tasumiseks esitab Transpordiamet makseteatise).

Registritasu sisaldab laevapere liikmete töö- ja elutingimuste ülevaatuse, turvaülevaatuse ja meresõiduohutusalase auditeerimisega seonduvaid riigilõive.

Lisaülevaatuste või lisauditite eest tuleb tasuda vastavalt (LaevaRS § 924 lg 3).

Registritasu ei sisalda volitatud klassifikatsiooniühingu kulusid ja inspektorite lähetuskulusid.

Välismaise laeva kandmiseks esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse koos liputunnistuse väljastamisega peab esitama laeva prahtija või tema esindaja volikirja alusel Transpordiametile järgnevad dokumendid ja andmed:

1. prahtija vabas vormis kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud avaldus;
2. laeva nimi ja endised nimed;
3. kere põhimaterjal, peamasina tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi;
4. kodusadam;
5. laeva ehitaja, ehituskoht ja -aasta;
6. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on mõõdukirjas või muus vastavas dokumendis;
7. ametliku mõõtmise tulemused ja peamasinate võimsus ametliku mõõdukirja järgi;
8. meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC) või ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (ajutine SMC) laeva puhul, millel on meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud, või merekõlblikkust tõendavad dokumendid laeva puhul, millel ei ole meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud;
9. klassifikatsioonitunnistus, mille on väljastanud volitatud klassifikatsiooniühing, laeva puhul, millel on klassifikatsioonitunnistus nõutud ning tegemist ei ole LaevaRS § 1 lõikes 1 nimetatud laevaga;
10. prahileping ja allprahtimise korral allprahileping;
11. algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;
12. laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek laeva registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registris, kui laevaomaniku nõusolek ei sisaldu prahilepingus;
13. laeva kutsung;
14. registripidaja nõudmisel dokument, mis tõendab, et prahtija on lepinguriigi kodanik või lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, kui registripidajal ei ole võimalik neid dokumente teise lepinguriigi asjaomasest registrist mõistliku aja jooksul tasuta saada;
15. laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber;
16. laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 nimetatud kontaktandmed;
17. vastutava isiku volitust tõendav dokument ja koos sellega vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevapereta prahitud laevade registrisse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik või prahtija ise;
18. LaevaRS § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse number või kinnitus;
19. prahtija kirjalik kinnitus, et vastutaval isikul on Eestis tegevuskoht. NB! Kui prahtija soovib laeva kanda teise laevapereta prahitud laevade registrisse, siis punkt 19 täitma ei pea;
20. prahtija kirjalik kinnitus, et talle teadaolevalt puuduvad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 961 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud asjaolud.

Kõikide võõrkeelsetele (v.a ingliskeelsetele) dokumentidele tuleb lisada notari või vandetõlgi kinnitatud tõlge. Välisriigi ametiasutuse väljastatud dokument tuleb esitada legaliseeritult.

Kui originaaldokumendi asemel esitatakse ärakiri, võib registripidaja prahtijalt lisaks nõuda dokumendi originaali või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja ja väljastada vormikohaste dokumentide saamiseni laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse.

Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal välja antud mõõdukirja esitamisest.

Enne laevapereta prahitud laevade registri kannet tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduses toodud määradele.

Peale registreerimist väljastatakse laevapereta prahitud laeva liputunnistus.

RHÜT laev on valitsusasutuste kasutusse antud riigile kuuluv laev, mis on ette nähtud valitsusasutustele pandud haldusülesannete täitmiseks.

Riigihaldusülesandeid täitval laeval ei pea olema vastutavat isikut.

RHÜT andmekogusse kandmiseks esitab laevaomanik (või laevaomaniku volitatud isik volikirja alusel) vabas vormis avalduse Transpordiametile ([email protected]).

Avaldusele tuleb lisada järgnevad dokumendid:

• avalduse esitaja ettevõtteregistris registreerimise tunnistus;
  omandi saamise õiguslik alus;
• laeva tehnilised ja laevaohutusalased dokumendid (ankeet, mõõtekiri);
• veesõiduki raadioluba.

RHÜT laevale väljastatakse laevapilet.

Laev, mille omanik või laevapereta prahitud laeva prahtija on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik lasub kohustus kanda Eesti riigilippu.

Laevakinnistusraamatu kandeid reguleerib Laeva asjaõigusseadus (LAÕS) ja ka Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (LaevaRS).
Laevakinnistusraamatusse võib kanda laeva, mille omanik on:

1. Eesti kodanik või
2. Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

Ühises omandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kodanikule või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidilisele isikule.

Õigus kanda Eesti riigilippu laieneb ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikule ning lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, tingimusel, et tal on:

1. Eestis tegevuskoht, tegevuskohaks ei loeta laeva ennast või
2. Eestis tegevuskohta omav vastutav isik (LaevaRS § 42).

Kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva omanikul ei ole Eestis elukohta või tegevuskohta, peab laeva vastutaval isikul olema Eestis tegevuskoht (LaevaRS § 42 lg 6).

Meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeksile) vastav ettevõte võib asuda väljaspool Eestit, tingimustel, et:

1. laevaomanikul on Eestis elukoht või
2. laevaomanikul on Eestis tegevuskoht.

Vastutavat isikut ei pea olema laevakinnistusraamatusse kantud laeval, mis on välja prahitud (LaevaRS § 42 lg 4 p 5).

Vastutav isik on isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning kes vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele, kui:

• ta on läbinud meresõiduohutusalase auditeerimise ja tal on Transpordimeti väljastatud kehtiv MSOS § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse tunnistus (DOC) või
• ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui vastavuse tunnistuse (DOC) olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav.

Laevakinnistusraamatusse kantakse omandiõigus, laevahüpoteegid, kasutusvaldused ning keelumärked jms piirangud.

Laeva kinnistamisel on vaja notarit.

Notar kinnitab laevaomaniku allkirja laeva esmakinnistamise avaldusel. Samuti tõestab kinnistatud laeva omandi ülemineku kokkuleppe, hüpoteegi ja kasutusvalduse seadmise kokkuleppe.

Laevakinnistusraamatu andmed on avalikud ja õigusliku jõuga.

Kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles peale laevakinnistusraamatusse kandmist.

Laevale väljastab liputunnistuse Transpordiamet või notaribüroo.

Nõuandeid laevakinnistusraamatu kohta leiate ka siit.

Laeva hüpoteek ja notar

Laeva hüpoteegi, ühishüpoteegi ja/või kasutusvalduse seadmisel nõustamisel abistab notar.

Infot laeva hüpoteegi seadmise kohta leiate siit ja nimekirja Eestis tegutsevatest notaritest leiate siit.

Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega.

Eesti on ühinenud Rahvusvaheline merivõlgade ja pantide konventsiooniga.

Laeva kinnistusraamatu kannete tasud

Merelaevade, siseveelaevade või teisaldatava ujuvvahendite registreerimisel laevakinnistusraamatusse tuleb kannete eest tasuda riigilõivu.

Eraldi registritasusid ei ole.

Laevakinnistusraamatu kande ja märke tegemine

1. Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu:
   a) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot;
   b) siseveelaeva puhul 32 eurot.
2. Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
   a) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot
   b) siseveelaeva puhul 32 eurot.
3. Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot.
4. Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu
   a) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot
   b) siseveelaeva puhul 32 eurot.
5. Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutakse riigilõivu 130 eurot.
6. Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu:
   a)merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot
   b) siseveelaeva puhul 32 eurot.
7. Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu:
   a) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 64 eurot;
   b) siseveelaeva puhul 16 eurot.
8. Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot.
9. Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot.

Täpsema tasude info leiate siit.

Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvele:
SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)

Samuti tuleb ära näidata viitenumber 2900072738.

Riigilõivu tasumisel tuleb ära näidata isik, kelle kasuks lõiv tasuti (laevaomanik) koos vastava toimingu nimetusega (OÜ Eesti Reederi  laeva Kihnu Jonn kandmine laevakinnistusraamatusse).

Laeva registreerimine laevakinnistusraamatusse (laevaregistri ja ehitatavate laevade registri kanded)

Laevakinnistusraamatu avaldusi ning dokumente saab esitada elektrooniliselt kinnistusosakonna e-posti aadressile [email protected] või edastada notari  või transpordiameti  kaudu.

Elektrooniliste kandeavalduste vormid leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Pärast registreerimist väljastatakse laevale merelaevatunnistus või siseveelaevatunnistus ja omaniku taotlusel lisaks liputunnistus.

Laeva kinnistamiseks esitatakse kinnistusosakonnale järgmised dokumendid:

1. esmaselt Eestis registreeritava laeva puhul esitatakse vormikohane ankeet (vt laevade registreerimiseelne ülevaatus) laeva meresõiduohutuse esmase tehnilise järelevalve kohta;
2. merelaeva puhul esitatakse mõõtekiri;
3. Eesti laevaregistrist või Eesti laevaraamatust kustutatud laeva puhul esitatakse Transpordiameti tõend laeva laevakinnistusregistrisse ümberregistreerimise kohta;
4. laeva puhul, mis kantakse Eesti laevaregistrisse esmaselt või mis vahetab nime, esitatakse Transpordiameti tõend nime kooskõlastamise kohta;
5. esmaselt Eestis registreeritava kalalaeva puhul esitatakse Transpordiameti tõend pardanumbri omistamise kohta;
6. laeva puhul, millel on raadiosagedusi kiirgavaid seadmeid, esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud veesõiduki raadioluba.

Merelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed:

1. laeva nimi, number või muu tunnuseks olev tähis;
2. laeva peajõuseadme tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi ja kere põhimaterjal
3. kodusadam;
4. ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;
5. kutsungsignaal;
6. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see nähtub mõõdukirjast või muust vastavast dokumendist, ametliku mõõtmise tulemus ja masinate võimsus;
7. omaniku või ühiste omanike andmed ja ühise omandi osade suurus ning riigi laeva puhul andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
8. vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed, vastutava isiku volitust tõendav dokument koos laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse numbri või kinnitusega, kirjalik kinnitus isiku Eestis tegevuskoha omamise kohta, välja arvatud juhul, kui merelaeva omanikul, sealhulgas ühisel omanikul, on Eestis tegevuskoht, ja vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevakinnistusraamatusse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik ise;
9. omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;
10. Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad asjaolud;
11. laevaühingu puhul disponent;
    dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;
    ajutine liputunnistus, kui see on välja antud;
    kviitung riigilõivu tasumise kohta.
12. Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal välja antud legaliseeritud mõõdukirja esitamisest.

Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed:

1. teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis (tuleb märkida, et tegemist on teisaldatava ujuvvahendiga);
2. asukoht;
3. ehituskoht;
4. omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
5. omandi tekkimise alus, mis tuleb tõendada;
6. dokumendid, mis tõendavad teisaldatava ujuvvahendi vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele;
7. kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Siseveelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed:

1. laeva nimi, number või muu laeva tunnuseks olev tähis;
2. kere põhimaterjal;
3. kodusadam;
4. ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;
5. laeva üldpikkus ja masinate võimsus;
6. omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada ja mitme omaniku puhul tuleb näidata osade suurus), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
7. omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;
8. dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;
9. kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Ehitatavate laevade registrikanded

Laevakinnistusraamatu avaldusi ning dokumente saab esitada elektrooniliselt kinnistusosakonna e-posti aadressile [email protected] või edastada notari  või transpordiameti  kaudu.

Elektrooniliste kandeavalduste vormid leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Ehitatava laeva kinnistamiseks esitatakse järgmised dokumendid kinnistusosakonnale:

1. Transpordiameti tõend ehituses oleva laeva peamiste mõõtmete kohta
2. Transpordiameti või klassifikatsiooniühingu tõend kiilupaneku kohta, mis on püsivalt nime või numbriga tähistatud;
3. Transpordiameti tõend ehitatava laeva, mille kerest on 75% valmis või pärast ehitatava laeva nime vahetamist, nime kooskõlastamise kohta.

Ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed:

1. ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis;
2. ehituskoht ja ehitaja;
3. omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
4. dokumendid, mis tõendavad, et valmimisel merelaev või siseveelaev on tehniliste näitajate poolest kõlblik laevaregistrisse kandmiseks;
5. kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Kui ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi omanik ei ole ehitaja, tuleb kinnistamiseks esitada ehitaja notariaalselt tõestatud kinnitus teise isiku omanikuks saamise asjaolude kohta.

Pilootprojekt

Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond on alustanud pilootprojektiga, mille eesmärk on luua laevaomanikele võimalus Transpordiameti laevade järelevalve üksuse kaudu broneerida aega laevakinnistusraamatu kande tegemiseks.

Laevaomanik saab enne kohtule dokumentide esitamist kokku leppida registrikande tegemise kuupäeva ning edastada dokumendid või dokumentide projektid eelkontrolliks. Eelkontroll võimaldab kohtul hinnata dokumentide korrektsust ja anda tagasisidet ning kandeaja broneering annab laevaomanikele võimaluse planeerida sujuvamalt laeva registreerimisega seonduvaid toiminguid.

Broneerimiseks tuleb ühendust võtta Transpordiameti laevade järelevalve üksusega e-posti aadressil: [email protected].

Esmakordselt Eestis registreeritava laeva puhul tuleb registripidajale esitada vormikohane ankeet laeva meresõiduohutuse esmase tehnilise järelevalve kohta. Ankeedi väljastab Transpordiamet. Vabas vormis avaldus ankeedi väljastamiseks ja tehnilise järelevalve tegemiseks tuleb esitada [email protected].

Juhul kui laeval on kõik kehtivad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, mille on väljastanud Eesti poolt volitatud klassifikatsiooniühing, võib amet loobuda laeva registreerimiseelsest ülevaatusest ning väljastada ankeedi laevale väljastatud meresõiduohutust tõendavate tunnistuste alusel.

Otsustamisel võetakse arvesse laeva ohutusalast ajalugu erinevates laevakontrolli andmebaasides.

Laeva registreerimiseelse ülevaatuse ja ankeedi väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses toodud määradele.
 

Nime kooskõlastamine

Kui laev ei ole varem Eestis registrisse kantud või vahetab ümberregistreerimisel nime, tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus Transpordiametile. Selle võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressile: [email protected].

Avaldusele lisada soovitatavalt ka omanduse alusdokument andmete õigsuse kinnitamiseks.

Laeva omanik või prahtija võib esitada ametile avalduse laeva nime enda nimel hoidmiseks; laeva nime hoitakse kooskõlastamise päevast arvates kuni kolm aastat.

Pardanumbri omistamine (üle 10 m kogupikkusega kalalaeva puhul, mis ei ole varem Eestis registrisse kantud)

Vabas vormis kirjalik avaldus tuleb esitada Transpordiametile. Selle võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressile: [email protected].

Avaldusele lisada omanduse alusdokument andmete õigsuse kinnitamiseks.

Laevadele kogumahutavusega 500 ja enam teeb tehnilist järelevalvet ja väljastab vajalikud meresõiduohutust tõendavad tunnistused volitatud klassifikatsiooniühing.

Erandiks on ohutu mehitatuse tunnistus ning ISM, ISPS koodeksite ja MLC alusel väljastatavad tunnistused.

Kuni 500 kogumahutavusega laevad, olenemata laeva tüübist ja sõidupiirkonnast, võivad kuuluda täielikult Transpordiameti tehnilise järelevalve alla.

Amet on sõlminud kokkulepped järgmiste klassifikatsiooniühingutega Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevade sertifitseerimiseks ja vastavate tunnistuste väljastamiseks:

1. Lloyd´s Register  (LR);
2. Bureau Veritas (BV);
3. DNV AS ;
4. American Bureau of Shipping  (ABS);
5. Registro Italiano Navale  (RINA).

Eesti poolt volitatud klassifikatsiooniühingud vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 391/2009/EÜ nõuetele. Kokku on sõlmitud kirjalik leping viie klassifikatsiooniühinguga vastavalt direktiivi 2009/15/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Nimetatud klassifikatsiooniühingud võivad Eesti nimel väljastada rahvusvahelistele konventsioonidele vastavaid tunnistusi.

Eesti on ratifitseerinud erinevad ÜRO, IMO ja ILO konventsioonid ning protokollid, mille täieliku nimekirja leiate siit.