Kõige lihtsam ja levinum jagunemine on rajatise tüübi järgi:
- sild – rajatis, mis on vajalik veekogu ületamiseks;
- viadukt – rajatis, mis on vajalik pinnavormi või tehisliku takistuse ületamiseks;
- tunnel – rajatis, mis on vajalik takistuse läbimiseks altpoolt.
Eesti riigiteedel on 842 silda (83%), 168 viadukti (17%), milles kaks on ökoduktid. Antud kontekstis käsitletakse kõiki rajatise tüüpe sildadena.
Liikleja seisukohast kõige tähtsam liigitus on takistuse ületamiseks vajalik teepikkus. Pikkuse* järgi jaotatakse sillad järgnevalt:
- lühike sild (pikkusega 3-25 m),
- keskmine sild (pikkusega 25-100 m),
- pikk sild (pikkusega üle 100 m).
* pikkuseks loetakse rajatise kaldasammaste tagaseinte vahelist kaugust piki tee telge.
Enamik ehk 720 meie riigiteede sildadest on lühikesed (71%), keskmise pikkusega sildu on riigiteedel 269 (27%) ja pikki 21 (2%). Riigiteede sildade keskmine pikkus on 22,3 m ja kogupikkus 25 909 m.
Pikim sild on Variku viadukt (pikkus 420,8 m), mis asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa 186,1. kilomeetril.
Peamise ehitusmaterjali järgi jaotatakse:
- betoon (raudbetoon ja pingbetoon),
- metall (raud, teras ja malm),
- müüritis (raudkivi ja paekivi),
- puit (liimpuit).
Enamik ehk 774 meie riigiteede sildadest on ehitatud betoonist (77%), metallist sildu on riigiteedel 217 (21%), müüritisest 14 (1,4%) ja puidust 5 (0,5%).
Lisaks tehnilistele aspektidele saab sildu jaotada ka vanuse järgi (vaata allolevat graafikut). Umbes pooled riigiteede sildadest on ehitatud ajavahemikus 1950–1980. Sildade keskmine vanus on 40,2 aastat.
2019. aastal ehitati 10 uut ja remonditi 4 silda.
Viimati uuendatud 18.12.2020