Sillad riigiteedel

Kõige lihtsam ja levinum jagunemine on rajatise tüübi järgi:

• sild – rajatis, mis on vajalik veekogu ületamiseks;
• viadukt – rajatis, mis on vajalik pinnavormi või tehisliku takistuse ületamiseks;
• tunnel – rajatis, mis on vajalik takistuse läbimiseks altpoolt.

Eesti riigiteedel on 843 silda (82%), 180 viadukti (18%), milles kolm on ökoduktid. Antud kontekstis käsitletakse kõiki rajatise tüüpe sildadena.

Liikleja seisukohast kõige tähtsam liigitus on takistuse ületamiseks vajalik teepikkus. Pikkuse* järgi jaotatakse sillad järgnevalt:

• lühike sild (pikkusega 3-25 m),
• keskmine sild (pikkusega 25-100 m),
• pikk sild (pikkusega üle 100 m).

* pikkuseks loetakse rajatise kaldasammaste tagaseinte vahelist kaugust piki tee telge.

Enamik ehk 725 meie riigiteede sildadest on lühikesed (71%), keskmise pikkusega sildu on riigiteedel 277 (27%) ja pikki 21 (2%). Riigiteede sildade keskmine pikkus on 25,7 m ja kogupikkus 26 369 m.

Pikim sild on Variku viadukt (pikkus 420,8 m), mis asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa 182,9. kilomeetril.

Peamise ehitusmaterjali järgi jaotatakse:

• betoon (raudbetoon ja pingbetoon),
• metall (raud, teras ja malm),
• müüritis (raudkivi ja paekivi),
• puit (liimpuit).

Enamik ehk 784 meie riigiteede sildadest on ehitatud betoonist (77%), metallist sildu on riigiteedel 221 (22%), müüritisest 13 ja puidust 5 (kokku 1%).

Lisaks tehnilistele aspektidele saab sildu jaotada ka vanuse järgi (vaata allolevat graafikut). Umbes pooled riigiteede sildadest on ehitatud ajavahemikus 1950–1980. Sildade keskmine vanus on 40,2 aastat. 

2020. aastal ehitati 17 uut ja remonditi 10 silda.