Suure väina püsiühendus

Püsiühenduse loomise mõtteid üle Suure väina Muhumaa ja mandri vahele on mõlgutatud aastakümneid. Teostatud on mitmesuguseid uuringuid, kaalutud erinevaid asukohaalternatiive ning joonistatud eskiise projektlahenduseks.

Sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, mil Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Perioodil 1998-2005 viidi läbi mitmed uuringuid – geoloogilised uuringud (Eesti Geoloogiakeskus 1998), püsiühenduse tasuvusuuring (Maanteeameti Tehnokeskus 1999) ja püsiühenduse trassivariantide keskkonnamõjude hindamine (Tartu Ülikool 1999). Lisaks hinnati majanduslikku teostatavust (PricewaterhouseCoopers 2001) ja sillaalternatiivide maksumust (Norwegian Public Road Administration 2001).

2003. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega Saarema püsiühenduse asjatundjate komisjon ülesandega teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid Suure väina püsiühenduse (silla või tunneli) rajamisega seonduvate probleemide läbi töötamiseks.

2006. andis Vabariigi Valitsus korralduse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile koostada koostöös Maanteeametiga sõitjate ja veost üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava. Kava koosseisus tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). 2008. aastal sõlmiti leping Soome ettevõtte WSP Finland OY-ga Kava ja KSH koostamiseks.

Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab valitsus.

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringuga seotud kõik avalikud dokumendid, sh ka uuringud ja eksperthinnangud on leitavad veebilehel www.püsiühendus.ee.

Vabariigi Valitsus lõpetas 11.05.2023 korraldusega nr 129 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).  Riigi eriplaneering lõpetati  PlanS § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. Riigi eriplaneeringu ja KSH lõpetamise otsusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja otsuse seletuskirjaga Rahandusministeeriumi veebilehel.

Materjalid

Maanteeameti tellitud 2020. aasta jaanuaris läbi viidud uuringust selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühenduse ehk silla või tunneli loomist üle Suure väina. Muhu valla elanikud seda pigem ei soovi.

Maanteeameti tellimusel valmis 2012. a oktoobris uuring "Saare maakonna elanike ja ettevõtete meelsuse uuring püsiühenduse arendamise suhtes paranenud parvlaevaühenduse tingimustes".

Uuringu tellimise eesmärgiks oli selgitada kas ja kuivõrd tänaseks päevaks paranenud parvlaevaühendus mandri ja Muhu saare vahel on ümber kujundanud Saare maakonna elanike ja ettevõtjate suhtumist püsiühenduse edasisse arendamisse. Samuti oli eesmärgiks küsitlusega uurida saarlaste rahulolu praeguse parvlaevateenusega ning selgitada selle kitsaskohti. Tulemusi kõrvutati „Sõitjate ja veoste üle Suure väina perspektiivse veo korraldamise kava“ (2009) koostamise raames läbiviidud sarnase küsitluse andmetega ja selgitati tendentse. 

Uuringu viis läbi OÜ Eesti Uuringukeskus ning selle käigus küsitleti 500 Saare maakonna püsielanikku ja 100 maakonnas tegutsevat ettevõtjat. Uuringu kogumaksumus oli 6960 eurot. 

Olulisemad tulemused püsielanike uuringus:

  • Parvlaevaühenduse teenusega ollakse üldiselt väga rahul (3,7‐3,8 palli 4‐pallisel skaalal). 94% vastanutest leiab, et parvlaevaühendus on paari viimase  aasta jooksul muutunud paremaks. Vähem ollakse rahul piletihindade, ühenduse sageduse ning ooteaja pikkusega sadamas.
  • Kõige enam ollakse parvlaevaühendusega rahul suviste tööpäevade, kõige vähem talveperioodi nädalalõppude ja pühade osas. Puudust tuntakse ühest öisest lisareisist.
  • Püsiühenduse loomist toetab 64%, vastu on 29% ja arvamus puudub 7%‐l vastanutest. Võrreldes varasema uuringuga on toetus püsiühendusele veidi vähenenud. Püsiühenduse toetajaid leidub enam Kuressaare ja Kaarma valla elanike hulgas. Vanemaealise elanikkonna poolehoid on võrreldes nooremate vanusegruppide esindajatega veidi madalam.
  • Hinnangud erinevatele saare liiklusühenduse parandamise alternatiividele:
    - varasemast parem parvlaevaühendus – pooldab 68%, vastu 18%;
    - sild – pooldab 59%, vastu 31%;
    - tunnel – pooldab 27%, vastu 52%.

Võrreldes 2009. aasta uurimistulemustega, on inimeste poolehoid silla või tunneli rajamise osas vähenenud ning enam on kasvanud toetus paranenud parvlaevaühenduse osas.

Olulisemad tulemused ettevõtjate uuringus:

  • Parvlaevaühendusega ollakse üldiselt küllaltki rahul. 95% ettevõtjatest leiab, et parvlaevaühendus on muutunud paari viimase aasta jooksul paremaks. Hinnangute keskmine teenindusega seotud aspektide osas jääb 4‐pallisel skaalal üle 3,5 palli. Vähem ollakse rahul ühenduse sageduse ja ooteaja pikkusega. Märksa madalam on rahulolu piletihindade osas ning esineb suundumus – mida suurema masinaga on tegemist, seda rahulolematum ollakse piletihinnaga.
  • Suvise parvlaevaühenduse osas on hinnangud kõrgemad, talveperioodi ühendus tekitab rohkem rahulolematust.
  • Jätkuvalt on ettevõtjate hulgas tugev toetus püsiühenduse rajamisele üle Suure väina. Seda pooldab 67%, ei poolda 31% ja erapooletuks jääb 2% küsitletud ettevõtjatest.
  • Hinnangud erinevatele saare liiklusühenduse parandamise alternatiividele:
    - varasemast parem parvlaevaühendus – pooldab 70%, vastu 27%;
    - sild – pooldab 69%, vastu 31%;
    - tunnel – pooldab 32%, vastu 68%.

Võrreldes 2009. aasta uurimistulemustega, on ettevõtjate poolehoid püsiühenduse rajamise osas vähenenud ning kasvanud on paranenud parvlaevaühenduse toetajate osakaal.

Maanteeamet ja WSP Finland OY teatavad "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava" kavaaruande koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi tutvustava seminari toimumisest 14. detsembril 2011, algusega kl 14.00 Muhu Põhikoolis, Liiva külas. Seminari päevakava sisaldab ettekandeid WSP Finland OY ja Hendrikson & Ko ekspertidelt.

Varasemalt on toimunud projekti ja teiste maade kogemusi tutvustav seminar 28.11.2008 ning keskkonnauuringute ja projekti vahetulemusi tutvustav seminar 28.04.2009.  

23. septembril 2011 kiitis Keskkonnaamet heaks "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava" keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.

Keskkonnaamet arvestas heakskiitva otsuse tegemisel erinevate riikide ekspertide poolt kogutud teabega ning vaagis erinevate erialaühenduste (Eesti Terioloogia Selts, Eesti Ornitoloogiaühing, SA Eestimaa Looduse Fond ning MTÜ Eesti Roheline Liikumine) poolt esitatud väiteid ja KSH aruande järelevalve jooksul ekspertidelt kogutud lisateavet.

Strateegilisel tasandil on KSH kõige olulisemaks järelduseks, et sotsiaalmajanduslikel põhjustel eksisteerib selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnale. Samas, võrreldes praeguse olukorraga avaldub kõikide strateegiliste valikute elluviimisel negatiivne mõju looduskeskkonnale. Strateegiliste valikutena käsitleti töö koostamisel olemasolevat parvlaevaühendust kavandatud arendustega, parvlaevaühendust oluliste täiendavate arendustega ning püsiühendust. Püsiühenduse valiku juures vaadeldi täiendavalt tehnilisi silla ja tunneli alternatiive, ning nende võimalikke asukohaalternatiive. 

KSH-st lähtuvalt pidasid eksperdid eelistatud variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju. Samas ei avalda ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sh Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid. Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse praegusel või laiendatud kujul.

Käesoleva aasta detsembris tutvustavad Maanteeamet ja WSP Finland OY avalikkusele valminud Kava ja KSH aruannete tulemusi Muhu Põhikoolis. Kui KSH tulemusena on eelistatud variandiks tunnel trassil III (lõunapoolne trass), siis Kavas läbi viidud võrdluses, kus kaaluti lisaks keskkonnamõjudele ka majanduslikke tegureid, jõuti tulemusele, et eelistatud variandiks on sild trassil II (põhjapoolne trass). Aasta lõpuks loodab Maanteeamet töö lõplikult vastu võtta ja heaks kiita. Millise strateegilise valikuga edasi minnakse, otsustab Vabariigi Valitsus. 

28.12.2010

Projekti lepinguline kestus on 1.08.2009-30.11.2009. Projekti teostab Soome firma WSP Finland OY, koos oma ala spetsialistidega Eestist. Lepingu eesmärk on "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja Kavale KSH läbiviimine.

Kava koostamise eesmärgiks on võrrelda erinevaid liiklusviise üle Suure väina ja hinnata nende majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnamõjusid ning leida sobivaim liiklusühendusviis üle Suure väina.  

Kas sellest lehest oli abi?

Viimati uuendatud 27.08.2023