Kiiruskaamerad on paigaldatud liikluse rahustamiseks ja seeläbi väheneb õnnetuste arv. Kaamerad ohjeldavad kihutajaid ja aitavad viia kiirused ohtlikel teelõikudel lubatu piiridesse. Liiklus muutub seeläbi turvalisemaks ja liiklusõnnetuste arv väheneb. Kaameratel on ennetav ja distsiplineeriv mõju. Sõidukijuht teab, et antud teelõigule on paigaldatud kiiruskaamerad, ja kiiruseületamine ei jää märkamatuks.
Teiste riikide kogemused näitavad, et kiiruskaamerad aitavad vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20%. Suured kiirused põhjustavad Euroopas hinnanguliselt ca 20% liiklussurmadest ehk kokku hukub selle tulemusel umbes 8500 inimest aastas.
Automaatse järelevalve plussid
Automaatsel kiirusjärelevalvel on mitmeid eeliseid võrreldes traditsioonilise järelevalvega.
- Tõhusus– kiiruse ületajate avastamise tõenäosus on väga suur.
- Kiirus – trahviotsus koos vaidlustusvormiga saadetakse sõiduki vastutavale kasutajale koheselt pärast tuvastamist.
- Ökonoomsus– tööprotsessid on maksimaalselt automatiseeritud ja menetlusega tegelevate inimeste arv on minimaalne. Kiiruseületamiste tavapärase menetlemise arvelt võidetud aega ja tööjõudu saab rakendada teiste liiklusrikkumiste avastamisel ja ennetamisel.
- Usaldusväärsus– kiiruseületajast jäädvustatakse alati foto, eksimuse risk on minimaalne.
- Võrdne kohtlemine – kõik juhtumid fikseeritakse. Igale ülekilomeetrile vastab alati ja kõigi jaoks üks seadusega kehtestatud muutumatu summa (1 km/h = 5 eurot).
Kiiruskaamerate asukohad
Asukohtade valimisel on arvestatud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid. Teelõikudele paigaldatakse automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.
16. oktoobri 2023. aasta seisuga on Eesti riigimaanteedel 67 mõõtekabiini, millest viies on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Kokku on Eestis 69 kiiruskaamera mõõtekabiini.
- 11 mõõtekabiini Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 89.–206. kilomeetril;
- 9 mõõtekabiini Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 92.–121. kilomeetril;
- 15 mõõtekabiini Tallinna–Narva maantee 93.–202. kilomeetril;
- 7 mõõtekabiini Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee 3.–60. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Saku–Laagri maantee 1. kilomeetril;
- 4 mõõtekabiini Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna maantee 13.–19. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Tallinna–Rapla–Türi maantee 7.–26. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Tallinna–Paldiski maantee 15.–36. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Risti–Virtsu–Kuivastu maantee 42.-43. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Rakvere–Haljala maantee 3. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Kose-Ardu maantee 5. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Tartu-Tiksoja 7. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Mustla-Võõbu-Otiku 8.-13- kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Otiku-Korba 2. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul (nn Kristiine ristmik).
Mõõtekabiinides on Transpordiametil kasutada 34 mõõtesüsteemi, mida paigutatakse aeg-ajalt ümber.
Kiiruste mõõtmine, andmete edastamine ja trahviteade
Kaamera fikseerib kõikide mööduvate sõidukite kiiruse. Kui mõni sõidukitest ületab lubatud sõidukiirust, jäädvustab kaamera sellest sõidukist ja sõiduki juhist foto. Salvestatud andmed (sh foto) edastatakse politsei menetluskeskusesse, kus fotole jäänud sõiduki numbrimärgi alusel tuvastatakse mootorsõiduki kasutamise ees vastutav inimene.
Mõõtesüsteemi mõõteprintsiip põhineb valgusimpulsside mõõteobjektini ja tagasi levimise aja erinevuse mõõtmisel ning selle alusel kiiruse arvutamises, edasisel arvutatud kiiruse võrdlemises etteantud pildikäivituse piirväärtusega ja selle ületamisel pildidokumentatsiooni koostamises.
Kiiruse mõõtesüsteem baseerub kujutise digitaalsele kujule teisendaval LIDAR-il, mis saadab mõõtekiire kimbus välja lühikesi valgusimpulsse. Mõõtekiir kombib mõõtmise ajal sõidutee piirkonda ja mõõtesüsteem valib fotografeerimiseks automaatselt sobiva kauguse antud piirkonnas.
Mõõteobjektilt peegeldunud mõõtekiir võetakse vastu ja seda töötleb LIDAR-i vastuvõtja. Mõõtesüsteemi ja kombitava objekti vahelise vahemaa väärtuse arvutab süsteem automaatselt valgusimpulsside mõõteobjektini ja tagasi levimise aja mõõtmisel saadud mõõdiste kaudu. Vahemaa mõõtmisel saadud mõõdiste ajalise hinnangu põhjal arvutab süsteem sõiduki kiiruse.
Kiiruse mõõtmisel esineb mõõtemääramatus, mis on tingitud:
- Mõõtesüsteemi enda ebatäiuslikkusest.
- Mõõtemeetodi ebatäiuslikkusest (st et ei toimu otsest kiiruse mõõtmist, vaid sõiduki kiirust mõõdetakse kaudselt vahemaa ja nurga muutuse ning aja mõõtmise kaudu).
- Mõõtmise ajal mõõtekohas eksisteerivatest keskkonnatingimustest.
- Mõõteobjektist (sõidukist).
Mõõtemääramatusega arvestatakse sõidukite kiiruste mõõtmisel, tegemist on n-ö lubatud hälbega.
Kiiruskaamera on võimeline mõõtma kuni kolmel kõrvuti asetseval sõidurajal liikuvate sõidukite kiirusi, kuid pilt tehakse alati kiiruseületajast. Kui kiiruseületajaid on mitu, tehakse pilt igast kiiruseületajast eraldi. Fotol tuvastatakse selgelt kiirust ületav sõiduk ükskõik millisel sõidurajal ta sõidab. Samas füüsikaseaduste vastu ei saa. Kui kiirust ületav sõiduk on pildistamise hetkel näiteks täielikult bussi varjus, siis kaamera läbi bussi ei „vaata“.
Kaamera jäädvustab fotosid ka öösel. Sõiduki number on tuvastatav ka öösel, kiiruskaamerate fototehnilised lahendused arvestavad antud valgustingimustega. Välklampi kasutatakse nii päeval kui ka öösel. Kasutatav välklamp on varustatud punase filtriga, et oleks välistatud juhi pimestamise oht. Punane välk on pildistamise ajal nähtav ja juht saab alati teada, kui kaamera tema kiiruseületamise fikseerib.
Kiiruskaamera sekkumiskünnis on kiirus, alates millest tehakse sõidukist pilt ja juhile saadetakse hoiatustrahv. Sekkumiskünnis sisaldab nii kiiruskaamera laiendmääramatust kui ka kokkuleppelist lubatud eksimust sõidukijuhile.
Rikkumisi hakatakse menetlema alates kiirustest:
- 50 alas: 53 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 57 km/h)
- 70 alas: 73 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 77 km/h)
- 90 alas: 93 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 97 km/h)
- 100 alas: 103 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 108 km/h)
- 110 alas: 113 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 118 km/h)
Kiiruskaamerad loovad kiiruseületamistest krüpteeritud salvestise, mis sisaldab andmeid juhtumi kohta ja fotot kiirust ületanud sõidukist. Krüpteeritud salvestised saadetakse turvatud andmesidekanalite kaudu Transpordiameti andmekeskusesse. Seal toimub automaatsalvestiste lahtikrüpteerimine, autentsuse kontroll, mõõtetulemuse esitamine koos laiendmääramatusega ja automaatne numbrituvastus.
Seejärel saadetakse selliselt töödeldud juhtumiandmed läbi riigi teabesüsteemi andmevahetuskihi (X-tee) menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Originaalsalvestised säilitatakse kiiruskaamerate teabesüsteemis (Transpordiameti andmekeskuses).
Kuidas politsei kiiruseületamist menetleb?
Kiiruskaamera välgusähvatuse taga ei pruugi olla alati kiiruseületamine. Tegemist võib olla ka sellega, et kiiruskaamera lülitub enne andmete edastamist korraks välja. Selline lülitumine toimub kolm korda ööpäevas.
Automaatse kiiruskaameraga fikseeritud kiiruseületamise korral koostatakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteade, mis allkirjastatakse üldjuhul digitaalselt. Trahviteatele lisatakse maksekorraldus ja eeltäidetud vaidlustusvorm.
Trahviteatele koopiat fotost ei lisata. Mootorsõiduki eest vastutava isiku taotlusel saadetakse talle koopia fotost, mille abil tegu tuvastati. Taotlus tuleb kinnitada digitaal- või originaalallkirjaga. Taotluse esitamine foto saatmiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega. Foto saadetakse vastutava kasutaja elektron- või tavaposti aadressile. Juhul, kui kiiruskaamera salvestatud fotol on sõidukisalongis näha lisaks sõidukijuhile ka reisijaid, siis hägustatakse isikuandmete kaitsmise eesmärgil kõigi isikute kujutised peale sõidukijuhi.
Liiklusseaduse järgi määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 5. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 300 eurot.
Mobiilsed kiiruskaamerad
Mobiilne kiiruskaamera on kiirusmõõtesüsteem, mis paigaldatakse statiivile või seisvasse sõidukisse. Maanteeamet testis 2016. aasta veebruaris mobiilseid kiiruskaameraid.
Mobiilsete kiiruskaamerate rakendamist liiklusohutuse parandamiseks on kaalutud alates automaatse järelevalve kasutuselevõtust. Testperiood näitas, kas ja kuidas on riigil otstarbekas mobiilse automaatse kiirusemõõtesüsteemi teenusesse investeerida.
Täpsemalt oli pilootprojekti eesmärk välja selgitada, kuidas mobiilsed kiiruskaamerad ja nende haldamine Eesti tingimustes toimuda võiks. Selleks katseti erinevaid paigaldusvõimalusi ja -kohti, hinnati kaamera töökindlust eri ilmaolude ja valgustingimuste juures, eri tüüpi teedel ja liikluskeskkondades. Testimine toimus nii asulasisestel kui ka–välistel teedel, õuealadest kuni neljarajaliste maanteedeni.
Mobiilne kiiruskaamera fikseerib kiiruseületamise ja punane välgusähvatus annab teada kiirust ületanud sõidukist salvestise tegemisest. Antud juhtumite kohta menetlust ei alustatud ja trahviteateid ei väljastatud. Kõik testperioodil tehtud salvestised kustutati.
Kas mobiilne kiiruskaamera tuleb tähistada osutusmärgiga „automaatkontroll“?
Liiklusseaduse § 199 sätestab liiklusjärelevalve meetodid. Lõige 1 punkt 4 lubab järelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
Nõuded kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtmistulemuste töötlemisele leiab Vabariigi Valitsuse määrusest.
§ 3. Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded
(2) Automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja.
Liiklusmärkide kasutamist reguleerib valdkonna ministri määrus "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele". Määruse 6. jagu Osutusmärgid § 14. Üldsätted lõige (1): Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest.
Määrus käsitleb liiklusmärke 559a ja 559b "automaatkontroll" osutusmärkidena. Ükski viidatud ja kehtivatest õigusaktidest ei sätesta ühemõtteliselt, et kiirusmõõtesüsteem peaks olema tähistatud liiklusmärgiga 559a või 559b "automaatkontroll". Õigusliku regulatsiooni erinevusi statsionaarse ja mobiilse kiiruskaamera vahel ei ole samuti välja toodud.
Osutusmärgi kirjeldamine õigusaktis ei tee selle kasutamist kohustuslikuks.
Viimati uuendatud 17.10.2023