Talvine teehoole

Talvise teehoolde nõuded kehtivad, kui teedel on talvised tingimused - lumi, jää, tuisk jms.

Talvised hooldetööd:

  • lume tõrjumine esi- ja külgsahkadega ning alusteradega;
  • libeduse tõrje puisturiga;
  • mehaaniline karestamine tapp- või võrkteradega.

Riigimaanteedel rakendatakse kolme seisunditaset (vt seisunditasemete kaarti).

Kõrgeim seisunditase

  • Kõige kõrgem seisunditase jaguneb kaheks, „3+“ ja „3“. Seisunditasemega 3+ teid on 1718 km ja seisunditasemega 3 teid on 2172 km riigiteedest. Need on riigi põhiteed, Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed.
  • Teepind või vähemalt sõidujäljed on lume- ja jäävabad.
  • Teedel tehakse ennetuslibedustõrjet.
  • Lume- ja libedustõrjet tehakse seisunditasemel 3+ hiljemalt 2 tunni ja seisunditasemel 3 hiljemalt 4 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist.
  • Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 4 cm, kriitilise märja lume paksus 2 cm.
  • Pidurdusteekond on vähemalt 100 meetrit. Kaldudes tee jäisele või lumisele osale võib pidurdusteekond olla oluliselt pikem. Kurvilise tee ja halvema nähtavuse korral tasub vältida keset teed puhastatud sõidujälgedes liikumist, sest vastu tuleva auto korral on sealt keeruline tagasi reastuda. Iga järsema manöövriga võib auto kaotada juhitavuse, sest sõidujälgede kõrval on tee libedam kui jälgedes sees.
Fotol tee, mis vastab kõrgema seisunditaseme nõuetele

Keskmine seisunditase

  • Keskmisel ehk seisunditasemel „2“ on 4602 km teid. Sellel seisunditasemel hoitakse enamuses tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid.
  • Tehakse libedusetõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad.
  • Lume- ja libedustõrjet tehakse seisunditasemel 2 hiljemalt 8 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist.
  • Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 8 cm, kriitilise märja lume paksus 4 cm.
  • Pidurdusteekond on vähemalt 100 meetrit. Kaldudes tee jäisele või lumisele osale võib pidurdusteekond olla oluliselt pikem. Kurvilise tee ja halvema nähtavuse korral tasub vältida keset teed puhastatud sõidujälgedes liikumist, sest vastu tuleva auto korral on sealt keeruline tagasi reastuda. Iga järsema manöövriga võib auto kaotada juhitavuse, sest sõidujälgede kõrval on tee libedam kui jälgedes sees.
Fotol tee, mis vastab keskmise seisunditaseme nõuetele

Madalaim seisunditase

  • Madalaim ehk seisunditasemel "1" on 8189,38 km teid ehk valdav enamik.
  • Tehakse libedustõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad.
  • Lume- ja libedustõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist.
  • Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 10 cm, kriitilise märja lume paksus 5 cm.
  • Pidurdusteekond on suviste heade sõidutingimustega võrreldes kuni neli korda pikem, kiirusel 90 km/h pidurdades vähemalt 150 meetrit. Kui tee on lisaks veel märg, näiteks pärast vihmasadu, pikeneb pidurdusteekond veelgi.
Fotol tee, mis vastab madalama seisunditaseme nõuetele

Kas sellest lehest oli abi?

Viimati uuendatud 07.12.2023