Lennundusjulgestus

Lennundusjulgestus on osa riiklikust julgeolekust, mille eesmärgiks on tagada reisijate, meeskonnaliikmete, töötajate ja avalikkuse turvalisus, hoides ära võimalikke ebaseaduslikke sekkumisi õigusaktide ning sellest tuleneva praktika abil.

Transpordiamet on pädev asutus, kelle ülesandeks on koordineerida lennundusjulgestusalast tegevust juhindudes rahvusvahelistest nõuetest, standarditest ja praktikast lennundusjulgestuse alal.

Transpordiameti lennundusjulgestuse üksuse põhiülesannete hulka kuuluvad näiteks riiklik- ja haldusjärelevalve juriidiliste ning füüsiliste isikute üle, meetmete heakskiitmine, kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate tunnustamine ning pardavarude kokkuleppeliste tarnijate staatuse määramine, koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikidega ning palju muud. 

Lisaks on ameti üheks ülesandeks koostada ja kinnitada Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (National Civil Aviation Security Programme) ja tagada selle rakendamine, et püsiks ühtne tsiviillennundusjulgestuse tase ja kvaliteet. Julgestuskäsiraamatus sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses ning selle osad tehakse ettevõtetele kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes.

Lennundusjulgestuses on kahtlemata kandev roll ja vastutus erinevatel ettevõtetel. Nende hulka kuuluvad nii kokkuleppelised esindajad, tuntud saatjad, esindaja teenuseid kasutavad kaubasaatjad, pardavarude kokkuleppelised tarnijad, pardavarude tuntud tarnijad, lennuvälja varude tuntud tarnijad, veoettevõtjad, aeronavigatsiooniteenuse osutajad, lennuvälja käitajad ning lennuettevõtjad või äriliseks lennutegevuseks kasutatava õhusõiduki käitajad.

Eelloetletud üksused peavad määrama ettevõttes lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ehk julgestuse eest vastutava isiku, kelle osas tuleb tagada eelnev heakskiit Transpordiameti poolt.

Julgestuse eest vastutava isiku määramisel tuleb meeles pidada, et:

•    isik peab olema eelnevalt läbinud lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli;
•    isikul peavad olema asjakohased teadmised, oskused ja kogemused lennundusjulgestuse valdkonnas;
•    Transpordiamet kiidab julgestuse eest vastutava isiku määramise heaks üksnes pärast tema määramisest teavitamist ning isiku asjakohaste teadmiste ja kogemuste tõendamist.

Taustakontroll

Isiku sobivuse hindamiseks saatjata lennuvälja julgestuspiirangualale pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks on tarvis läbi viia lennundusseaduse alusel taustakontroll, mis on isiku ja tema varasema tegevuse dokumenteeritud tuvastamine, sealhulgas võimalike kriminaalkaristuste kontrollimine. 

Taustakontrolli teostab Kaitsepolitseiamet ning kontrolli tegemiseks peab kontrollitav isik esitama isikuandmete ankeedi vastavalt taotletavale dokumendile või eriõigusele, kas Transpordiametile, lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või lennuettevõtjale. Taustakontroll hõlmab vähemalt viit viimast aastat ning seda korratakse korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel.

Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm on kehtestatud siseministri 30. oktoobri 2018 määrusega nr 24.
 

Julgestuskäsiraamat

Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil asuvalt lennuväljalt teenuseid osutav lennuettevõtja koostab, kohaldab ja haldab lennuettevõtja julgestuskäsiraamatut, mille eesmärgiks on tagada lennuettevõtja julgestusalase tegevuse toimumine järjepidevatel alustel ja kindlal kvaliteeditasemel. Lennuettevõtja kirjeldab oma julgestuskäsiraamatus ettevõtte poolt kohaldatavaid protseduure ja meetodeid, mille järgi täidetakse rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Eestis registreeritud lennuettevõtja tagab julgestuskäsiraamatu asja- ja ajakohasuse ning esitab käsiraamatu ja selles kavandatavad muudatused Transpordiametile heakskiitmiseks, edastades vastava taotluse ja julgestuskäsiraamatu.

Kaup ja post

Lennuettevõtja peab tagama, et kauba ja posti suhtes kohaldatakse enne õhusõidukile laadimist julgestusmeetmeid või veenduma lasti vastuvõtmisel, et meetmeid on rakendatud muude vastutavate üksuste poolt. Täpsem ülevaade ja nõuded lennukauba ja -posti ning kolmanda riigi lennuväljalt kaupa või posti Euroopa Liitu vedava lennuettevõtja (ACC3) osas leiate siit.

Kõikide kauba- ja postisaadetiste suhtes tuleb enne nende õhusõidukile laadimist kohaldada julgestusmeetmeid. Lennuettevõtja ei või võtta kaupa ega posti õhusõidukil vedamiseks vastu, kui kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja (või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja) ei ole julgestusmeetmeid ise kohaldanud või kohaldamist kinnitanud ja nende eest vastutust võtnud.

Lennutranspordiahelas osalevate hulka kuuluvad kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja, ACC3, pardavarude kokkuleppeline tarnija ja tuntud tarnija. Nende staatus ja registreerimine on tegevuskohaspetsiifiline (välja arvatud ACC3 ja pardavarude tuntud tarnija). Kokkuleppelist esindajat, tuntud saatjat ja ACC3 loetakse tunnustatuks pärast andmete kandmist Ühenduse tarneahela põhisesse julgestuse andmebaasi. Tunnustatud ja andmebaasis registreeritud tuntud saatja ning kokkuleppeline esindaja omavad vastavat staatust kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Kes on kokkuleppeline esindaja?

Kokkuleppeline esindaja (ingl k regulated agent) on lennuettevõtja, esindaja, ekspediitor või muu üksus, kes tagab kauba või posti suhtes julgestusmeetmete kohaldamise.

Kokkuleppelise esindaja staatust taotlev ettevõte sätestab julgestusalased meetodid ja protseduurid ettevõtte julgestuskäsiraamatus ning võtab vastutuse nende meetmete rakendamise eest kohustuste deklaratsiooniga, mis käsitleb ka tema kohustust uuendada oma käsiraamatus sätestatud julgestusstandardeid ning teavitada Transpordiametit viivitamatult käsiraamatusse tehtavatest muudatustest. Seejärel kontrollib amet taotleja poolt esitatud julgestuskäsiraamatus kirjeldatud meetmete ja protseduuride nõuetele vastavust, mille käigus viib taotluses märgitud tegevuskohas läbi kohapealse hindamise, et hinnata, kas taotleja tegevuskoht vastab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus toodud nõuetele.

Kes on tuntud saatja?

Tuntud saatja (ingl known consignor) on saatja, kes loovutab enda nimel posti või kauba õhuveoks ning kelle kohaldatavad meetmed vastavad ühistele julgestusstandarditele määral, mis lubab kaupa või posti vedada mistahes õhusõiduki pardal.

Tuntud saatja staatust taotlev ettevõte sätestab samuti julgestusalased meetodid ja protseduurid ettevõtte julgestuskäsiraamatus ning seejärel kontrollib Transpordiamet taotleja poolt esitatud julgestuskäsiraamatus kirjeldatud meetmete ja protseduuride nõuetele vastavust, mille käigus viib taotluses märgitud tegevuskohas läbi kohapealse hindamise, et hinnata, kas taotleja tegevuskoht vastab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus toodud nõuetele.

Kes on ACC3 ehk kolmanda riigi lennuväljalt kaupa või posti ELi vedav lennuettevõtja?

ACC3 on lennuettevõtja, kes veab kaupa või posti kolmanda riigi lennuväljalt, et anda kõnealune kaup või post üle mõnel Euroopa Liidu liikmesriigi lennuväljal või kõnealuselt lennuväljalt selline kaup või post läbi vedada või seal maha laadida. Kirjeldatud lennuettevõtja peab olema määratud kolmanda riigi lennuväljalt lennukaupa või -posti ELi vedavaks lennuettevõtjaks ACC3 (ingl Air Cargo or Mail Carrier operating into the Union from a Third Country Airport).

ACC3 staatuse saamiseks tuleb lennuettevõtjal määrata isik, kes vastutab lennuettevõtja nimel kauba või posti julgestamist käsitlevate sätete rakendamise eest kolmandates riikides, tagama asjaomaste julgestusprotseduuride kirjeldamise ettevõtte julgestuskäsiraamatus ning tagama ELi lennundusjulgestuse valideerimise läbiviimise konkreetsel kolmanda riigi lennuväljal. Nimetatud valideerimise käigus kontrollitakse nii ettevõtte julgestuskäsiraamatu asjakohasust ning lennukauba ja -posti puhul julgestusmeetmete kohaldamist.

ACC3, kelle andmed on kantud Ühenduse tarneahela põhise julgestuse andmebaasi, tunnustatakse kõikides liikmesriikides.

Mis on pardavarud?

Pardavarud on esemed ja ained, mis võetakse õhusõiduki pardale lennu ajal õhusõidukis kasutamiseks, tarbimiseks või müügiks. Pardavarude alla ei kuulu käsipagas, töötajatega kaasas olevad esemed ja lennuettevõtja saadetised.

Pardavarude transpordiahelas võib osaleja rollis olla nii pardavarude kokkuleppeline tarnija kui ka pardavarude tuntud tarnija. Pardavarude tuntud tarnija staatuse määravad aga vastavalt nii lennuvälja käitaja kui ka pardavarude kokkuleppeline tarnija.  

Kes on pardavarude kokkuleppeline tarnija?

Pardavarude kokkuleppeline tarnija (ingl regulated supplier of in-flight supplies) on pardavarude tarnija, kelle julgestusmeetmed vastavad ette nähtud julgestusalastele nõuetele määral, mis lubab tarnida pardavarud otse õhusõiduki pardale. 

Pardavarude kokkuleppelise tarnija staatuse taotlemisel peab ettevõte sätestama julgestusalased meetodid ja protseduurid ettevõtte julgestuskäsiraamatus ning võtma vastutuse nende meetmete rakendamise eest kohustuste deklaratsiooniga, mis käsitleb ka nende kohustust uuendada oma käsiraamatus sätestatud julgestusstandardeid ning teavitada Transpordiametit viivitamatult käsiraamatusse tehtavatest muudatustest.

Seejärel kontrollib Transpordiamet taotleja poolt esitatud julgestuskäsiraamatus kirjeldatud meetmete ja protseduuride nõuetele vastavust, mille käigus viib taotluses märgitud tegevuskohas läbi kohapealse hindamise, et hinnata, kas taotleja tegevuskoht vastab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus toodud nõuetele.
 

Julgestuskäsiraamat

Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil asuva lennuvälja käitaja koostab, kohaldab ja haldab lennuettevõtja julgestuskäsiraamatut, mille eesmärgiks on tagada lennuettevõtja julgestusalase tegevuse toimumine järjepidevatel alustel ja kindlal kvaliteeditasemel.

Lennuvälja käitaja kirjeldab oma julgestuskäsiraamatus ettevõtte poolt kohaldatavaid protseduure ja meetodeid, mille tulemusena nad täidavad rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Lennuvälja käitaja tagab julgestuskäsiraamatu asja- ja ajakohasuse ning esitab käsiraamatu ja selle kavandatavad muudatused Transpordiametile heakskiitmiseks, edastades vastava taotluse ja julgestuskäsiraamatu. 
 

Koolituste eesmärgiks on tagada, et otseselt või kaudselt lennundusjulgestusega seotud ülesandeid täitvad isikud omavad selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Lisaks sellele on julgestusalase koolituse eesmärgiks arendada töötajate julgestusalast teadlikkust, edendada seeläbi julgestusalast kultuuri ja aidata kaasa nii sujuvamale töökorraldusele kui ka sisejulgeoleku tagamisele. 

Julgestusmeetmeid kohaldav ettevõte peab tagama, et lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitvad töötajad saavad vastavat koolitust, sealhulgas ka korrapärast korduvkoolitust. 

Koolituskavad

Lennundusjulgestusalaseid koolitusi võib läbi viia üksnes Transpordiameti heakskiidetud koolituskavade alusel.

Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel, esitades Transpordiametile vastava taotluse ning koolituskava uue versiooni.

Koolituskava peab olema organisatsiooni ja/või koolitatavate tööülesannete põhine ning käsitlema konkreetse ettevõtja või organisatsiooni poolt kohaldatavaid meetmeid ning põhimõtteid.

Enne koolituskava või selle muudatuste heakskiitmise taotluse esitamist veenduge, et koolituskavas oleks kajastatud vähemalt:

•    pealkiri, teema või valdkond;
•    sihtgrupp ja eesmärk;
•    koostamise alusmaterjal;
•    moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused;
•    kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid;
•    õpetamismeetodid;
•    teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika;
•    tulemuste fikseerimise põhimõtted.

Julgestusinstruktorid

Julgestuskontrolli sujuvamaks läbimiseks ning selleks, et hoida kokku nii enda kui ka teiste aega, veenduge pagasi pakkimisel, et reisile kaasa võetavaid esemeid lubatakse viia õhusõiduki pardale.

Mida ei tohi lennureisile kaasa võtta?

Seotud viited

Julgestusinstruktorid

Viimati uuendatud 27.08.2021