Lennuohutus

Kui õhuruumi kasutamine võib mõjutada lennuohutust ning lendude sujuvust, tuleb oma tegevus kooskõlastada Transpordiametiga.

Lennuohutust võivad mõjutada erinevad tegevused, nagu taevalaternate lennutamine, ilutulestiku laskmine, valguskahurite suunamine ning samuti laserkiirgus. Nende tegevuste läbiviimiseks tuleb Transpordiametilt saada kooskõlastus. Selleks esitage e-postiga aadressile ecaa@ecaa.ee vabas vormis taotlus, kus on märgitud tegevus, selle läbiviimise aeg ja kestvus, asukoht ning vastutav isik.

Taevalaternate (tuntakse ka soovi- või Hiina laternate nime all) lennutamine lennuväljade/kopteriväljakute läheduses võib mõjutada lennuohutust.

Kui teil on soov lennutada taevalaternaid lennuväljast/kopteriväljakust 5 km raadiuses, tuleb selleks eelnevalt taotleda Transpordiametilt luba.

Taotlus tuleb esitada 7 päeva enne soovitud lennutamise kuupäeva.

Kõrge intensiivsusega valgusseadmete käitamine ja valgusefekti omavate pürotehniliste vahendite kasutamine võib mõjutada lennuliiklust ja nende kasutamiseks on vaja Transpordiameti luba.

Taotlus tuleb esitada 7 päeva enne soovitud kasutamise kuupäeva.

Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.

Ametil on õigus enne kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.

Taotlus tuleb esitada 14 päeva enne soovitud kasutamise kuupäeva.

Riiklik lennundusohutusprogramm

Riiklik lennundusohutusprogramm - SSP (State Safety Programme) kirjeldab erinevaid õigusakte ja meetmeid lennundusohutuse taseme säilitamiseks ja tõstmiseks Eesti tsiviillennunduses. Programm on väljatöötatud järgides Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades toodud nõudeid ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud kohustusi.

Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärk on muuhulgas rõhutada lennundusohutuse vastutuse jagunemist erinevate vastutavate osapoolte vahel.


Riiklik lennundusohutusplaan – SPAS (State Plane for Aviation Safety) on koos riikliku lennundusohutusprogrammiga riikliku tasandi olulisemad lennunduse ohutusjuhtimise dokumendid mis aitavad meie mitmekülgses lennunduse keskkonnas hoida ja tagada kõrget ohutuse taset. Riiklik lennundusohutusplaan loetleb ülesanded, mida Transpordiamet koos lennundusorganisatsioonidega peavad omaks võtma ja implementeerima.

Ohutus on lennunduses prioriteet. Aastal 1944 võeti vastu Chicago konventsioon, millega loodi esialgne Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Orgianisation – ICAO) eesmärgiga edendada ohutut ja järjepidevalt arenevat tsiviillennundust kogu maailmas. Pärast ICAO loomist on ohutusele süsteemselt lähenetud, loodud standardeid ja soovitatavaid praktikaid, mida järgivad tänaseks 191 ICAO liikmesriiki. 

Enamikes ettevõtetes on kasutusel ohutusjuhtimise süsteem – SMS (Safety Management System), mille kaudu lähenetakse süsteemselt ohtude tuvastamisele ja riskide haldamisele ning veendutakse, et riskide haldamise meetmed on olnud efektiivsed. Regulatsioonid, protseduurid, koolitused, juhtumitest teavitamine ja ohutuspõhimõtete juurutamine on vaid mõned viisid, kuidas SMSi kaudu on tagatud lennunduse kõrge ohutustase.

Sageli eelnevad lennuõnnetusele intsidendid ja muud puudused, mis osutavad ohutusprobleemide olemasolule. Seega on ohutusteave oluline tegelike või võimalike ohutusprobleemide kindlakstegemise allikas. Seetõttu on juhtumitest teavitamine oluline lennundusettevõtetele ja järelevalveasutustele, kes saavad jälgida trende, mis on parasjagu toimumas ning nendele aegsasti tähelepanu pöörata.

Tavakodanik. Teavitusi tähelepanekutest, rikkumistest ja muudest asjaoludest, mis võivad kaasa aidata tsiviillennunduse ohutuse tagamisele ja lennundusalase tegevuse parendamisele, saab edastada siin. Samuti ootame ettepanekuid, mis võiksid kaasa aidata lennuõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmisele.

Ettevõte. Enamik lennundusettevõtteid omab ohutusjuhtimissüsteemi, tegevusega seotud riskid on tuvastatud ja hinnatud, paika on pandud vastuvõetavad ohutustasemed ning edendatakse ohutuskultuuri ning õiglase suhtumise põhimõtteid. Lisaks tehakse tihedalt koostööd teiste ettevõtete ja asutustega, et vahetada informatsiooni ja jagada kogemusi. 

Järelevalveasutus. Transpordiamet peab tagama, et ettevõtete ohutusjuhtimise süsteem oma poliitika, protseduuride, vastutuse ja struktuuriga oleks efektiivne ja toimiv. Transpordiamet teeb tihedat koostööd EASA-ga (Euroopa Lennundusohutusametiga) nii töögruppides, läbi auditite kui regulatsioonide eesmärgiga tagada kõrge lennundusohutuse tase.

Nii ettevõtted kui järelevalveasutused teevad pidevalt koostööd erinevate osapooltega nii Eestis kui ka välismaal. Eesmärk on õigeaegne ohutusalase info vahetamine, et aegsasti pöörata tähelepanu probleemidele, mis võivad pinnale kerkida. 

Euroopas on loodud erinevaid töögruppe nt lennundusohutusanalüütikute võrgustik, Safety Management TeB, NEFAB Safety Analysts, Eurocontroli AST-FP jne, kellega Transpordiamet igapäevaselt ohutusalast infot vahetab, et ohutusprobleemidele õigeaegselt tähelepanu pöörata. Vajadusel korraldatakse kohtumisi, et mõnele kitsaskohale süsteemsemalt läheneda ja vajalikke lahendusi leida.

Euroopa Liidu liikmesriikide tsiviillennundusametitel on võimalik kontrollida üksnes ühenduse lennujaamadesse suunduvaid ja sealt väljuvaid lende teenindavate lennuettevõtjate õhusõidukeid.

Kontrollide iseloomu silmas pidades ei ole võimalik kontrollida kõiki igas Euroopa Liidu lennujaamas maanduvaid õhusõidukeid.

Teabe saamiseks lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Euroopa kesksest andmekogust, palume esitada Transpordiametile taotlus e-postile safety@ecaa.ee.

 

Viimati uuendatud 23.04.2021