Lennureisija tervisealane teave

Lennustress

Tänapäeva lennukid on ehitatud oma olemuselt ohututeks ja küllaltki mugavateks. Sellest hoolimata kogevad lennureisijad pea igal reisil, olgu see siis lühike või pikk, mingil määral stressi. Näiteks, põhjustab lennueelset stressi juba lennujaamas sagimine (pagasi äraandmine, pikad jalgsi läbitavad vahemaad, lendude hilinemised jne).

Desinfektsioon

Desinsektsiooni kasutatakse putukate hävitamiseks. Viimased võivad edasi kanda tõsiseid haigusi, nagu malaaria ja kollapalavik. Õhusõiduki desinsektsiooni viiakse läbi süstemaatiliselt, pihustades aerosooli salongi enne sihtkohas lennuki uste avamist või puhastades salongi sisustust spetsiaalse vedelikuga, mille toime kestab mitmeid kuid.

Õhusõiduki salongi õhu kvaliteet

Tänapäeva lennukite juures kasutatakse erinevaid kemikaale (kütused, hüdraulilised vedelikud, jäätumisvastased vedelikud jne). Neist valdav osa võib pika aja jooksul suures kontsentratsioonis organismile mõjudes põhjustada tervisehäireid. Kemikaalide võimalikku kontsentratsiooni salongis ja nende mõju tervisele on uuritud viimase 10-15 aasta jooksul korduvalt erinevate rahvusvaheliste teaduslike uuringute raames.

Nina, kõrv, kurk

Lennureisi ajal kogevad reisijad õhurõhu muutust. Enne õhku tõusmist on salongi rõhk võrdne maapinnal oleva õhurõhuga. Pärast õhkutõusmist ja tõusu vajalikule lennukõrgusele langeb salongi rõhk tasemeni, kus see on võrdne merepinnast 2 400m kõrgusel oleva õhurõhuga. Seda isegi siis, kui lennuki lennukõrgus on palju suurem. Kui lennuk laskub, siis salongi rõhk tõuseb kuni lennuki maandumiseni.

Südamehaigused

Enamike lennureiside ajal jääb õhusõiduki seesmine rõhk merepinnast 1 800m – 2 400m kõrgusel oleva õhurõhu vahemikku. Seda ka siis, kui lennuk ise lendab palju kõrgemal kõrgusel. Niisugustes tingimustes on vere hapniku sisaldus langenud. Terved reisijad taluvad sellelaadset muutust hästi, sest organism suudab hapnikupuuduse tasakaalustada südame löögisageduse ja hingamissageduse tõusu abil.

Süvaveeni tromboos

Viimastel aastatel on palju kõneainet pakkunud arutelud võimalikust trombi tekkeriskist ja seda soodustavatest teguritest. On kindlaks tehtud, et pikaajaline istuv asend ja õhu vähesest niiskuse sisaldusest tingitud dehüdratatsioon (vedelikukadu) võivad suurendada alajäsemete süvaveenides trombide ja kopsu trombemboolia tekkeriski. Kõrgema riskiga gruppi kuuluvad reisijad, kellel on pahaloomuline kasvaja, südame isheemia tõbi, verehaigus või on varem esinenud tromboos. Samasse riskigruppi kuuluvad ka rasedad.

Järgnevalt mõned soovitused tromboosi riski vähendamiseks:

• ärge pange pagasit eesoleva istme alla, sest see halvendab jalgade sirutamise võimalust;
• tehke istudes harjutusi, sirutades ja kõverdades hüppeliigeseid korrapäraste intervallide järel;
• pikemate lendude ajal jalutage mööda salongi.

Jooge piisavas koguses vett ja mahla, et ära hoida organismi dehüdratatsiooni. Soovitatav ei ole juua alkohoolseid või kofeiini sisaldavaid jooke, mis võivad soodustada dehüdratatsiooni.

Kopsuhaigused

Kopsuhaiguse esinemisel sõltub lennukiga reisimise kasuks tehtav otsus eelkõige haiguse tüübist ja raskusastmest ning raviarsti hinnangust kõrguse taluvusele. Lihtne meetod taluvuse hindamiseks on järgmine: kõndimine 50-100m ilma peatumisteta ja ilma nähtude (hingeldus, õhupuudus) ilmnemiseta või trepist ülesminek kuni 2.-3. korruseni.

Suhkruhaigus (diabeet)

Enamik suhkruhaigetest, nii insuliin- ja/või tablettravil olevad, võivad lennata, kui nende veresuhkru väärtused on kontrolli all. Kuid siinjuures tuleks meeles pidada mõned lihtsad reeglid, nagu enne reisi lennufirmalt diabeetiku eine tellimine, lennukisse kaasavõetavasse käsipagasisse ravimite, abivahendite (sh pen, nõelad, süstlad) ja glükomeeteri (kui on) paigutamine. Samuti peavad käsipagasis olema kommid veresuhkru tõstmiseks.

Vaimse tervise häired ja närvihaigused

Kui võimalik, siis ei tohiks lennata inimesed, kellel esinevad sagedased või kontrollimatud krambihood. Kui aga lennukiga reisimine osutub vältimatuks, siis tuleb seda teha koos saatjaga. Samuti on tarvilik ravimite hoidmine käsipagasis, kust neid on vajadusel võimalik kiirest leida.

Merehaigus (liikumistõbi)

Reisijad, kes on merehaiguse suhtes tundlikud, võiksid järgida järgnevaid soovitusi:
mitte istuda lennuki tiiva vahetus läheduses asuvatel istekohtadel planeerida reise suurema lennukiga istuda akna all.

Silmahaigused

Silma mõjutavad salongi siserõhu muutus ja kuiv õhk. Rõhu muutuse tõttu peaks reisija, kellel on tehtud silma operatsioon (katarrakt, läätse implantatsioon, võrkkesta irdumine), ootama lennureisiga kuni silma paranemiseni.

Nakkushaigused

Lennuki sisekeskkond on suletud ruum ja kui lennud kestavad mitmeid tunde, siis on oht nakkushaiguste levikuks reisijalt reisijale. Mikroobid (bakterid, viirused, seened) levivad eelkõige õhu kaudu. Kui haige reisija aevastab või köhib, siis paiskub õhku rohkel hulgal mikroobe. Seetõttu on nakatumise oht suurem haige reisija kõrval või lähinaabruses istuvatel reisijatel.

Luumurrud

Tugev turse tekib esimese 72 tunni jooksul pärast luumurdu. Sellest johtuvalt on soovitav lendamisega oodata vähemalt 3 päeva. Üldjuhul võib lahastatud luumurru korral ohutult lennata. Ainuke probleem võib olla lahases oleva jäseme turse, mis võib tekkida rõhu langusest ja põhjustada tugevat valu.