Riigiteede katete seisukord

Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust* (IRI – International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD – Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust.

Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Alates 2014. aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uue laserseadmega, mis võimaldab mõõta kogu sõiduraja laiust ala. Teekatte seisukorra andmed on üks osa Teeregistri andmebaasist ning kõigile avalikult kättesaadavad.

Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis paranemist kõigi riigiteede liikide puhul. Suurema liiklusega teedel on enamuses vanad ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti. Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamisega ei ole aga veel jõutud piisavalt tegeleda. Kogu kattega riigiteede võrgu keskmine IRI väärtus on siiani aastate lõikes paranenud teekatete ehituseks, remondiks ja hoolduseks ette nähtud rahaliste vahendite taseme säilimise ja remondiobjektide otstarbeka planeerimise tulemusena. Kui põhimaanteede keskmise tasasusega on väga hea ja tugimaanteede tasasus kolmel viimasel aastal hea piirides siis kõrvalmaanteede keskmine tasasuse (IRI) näitaja on siiani liialt suur ja paranemine soovitust aeglasem. Teekasutaja jaoks tähendab see teedel liikudes väiksemat sõidumugavust ja suuremaid kulutusi.

Vaadeldes ehituse ja remondimahtusid, mis mõjutavad teede tasasust vähemalt aastase nihkega, siis kogu riigiteede säilitusremondi mahud on võrreldes eelnevate aastatega sisuliselt säilinud, kuid ehituse, rekonstrueerimise ja taastusremondi mahud on juba vähenenud peaaegu sajandi alguse tasemele ja vähenevad teehoiukava järgi veelgi. Seega võib eeldada, et järgmisel aastal ei ole riigiteedel enam tegemist teekatete seisukorra paranemisega vaid keskmine tasasus juba halveneb.

Joonisel 1 on toodud teekatete keskmise tasasus (IRI) ning pindamis-, ehitus- ja remonditööde mahud aastate lõikes teeliikide järgi.

 Joonis 1. Teekatte tasasuse näitajad teeliikide lõikes.

TEN-T teed


Lisaks põhimaanteede tasasusele on põhjust välja tuua ka TEN-T teede ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuvate teede ehk üleeuroopalise teedevõrgu teede riigiteede osa (1291 km) tasasuse keskmised teede lõikes. TEN-T teed on tähtsam osa põhimaanteedest.

Joonis 2. TEN-T teede tasasus 20132022.

Nagu graafikult näha on TEN-T teede keskmine tasasus veidike parem kui põhimaanteede keskmine tasasus kuigi väärtused on üsna lähedased. Graafikult paistab eriti välja tee nr 7 Riia – Pihkva Eestis asuva teelõigu rekonstrueerimiste järgne suur paranemine ehk 2019 -2022 aastate näidud on sisuliselt uue teekatte tasasus.
 

Püstitatud eesmärk ja selle täitmine

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis aastateks 2022–2025 on püstitatud eesmärk säilitada ja parandada tee seisukorra taset ehk tasasust, ohutust ja liiklemise sujuvust. Joonisel 2 on kujutatud teede seisukorra taseme muutus aastatel 2013–2022 võrrelduna 2025. aastaks püstitatud eesmärgiga.

Graafikult nähtuv veidi suurem seisukorra paranemine on toimunud aastatel 2016-2021. See on tingitud osaliselt säilitusremondi raames väikese liiklusega väga ebatasastel teedel koos pindamisega tehtavast profiiliparandusest. Seda töömeetodit kasutatakse teedel, kus rekonstrueerimine ei ole tasuv töömeetod. 

Püstitatud eesmärk on täidetud kuna nendel aastatel on meil olnud ka veidi rohkem vahendeid katete remondiks ning ehituseks.

Enamus halvas ja väga halvas seisukorras teelõikudest on kõrvalmaanteedel, kus on kõige vähem liiklust.

Joonis 3. Teede seisukorra taseme muutus ja 2025 aastaks püstitatud eesmärk

Teekatete seisukorra analüüsid

Teekatete seisukorra analüüsimiseks kasutatakse arvutitarkvara EPMS mis on spetsiaalselt Eestis välja töötatud tarkvara teekatte seisukorra analüüsimiseks ja kandidaat objektide pingerea moodustamiseks.

Riigiteede teehoiukava erinevate remondimeetmete nimekirjade koostamiseks teostatakse vastavalt kinnitatud valiku juhenditele (juhendid on toodud teehoiukava meetmete kirjelduste juures) EPMS tarkvaraga järgmisi analüüse:

  • kattega teede säilitusremondi analüüs;
  • kruusateede säilitusremondi analüüs;
  • kattega teede taastusremondi analüüs;
  • kattega teede rekonstrueerimise analüüs;
  • kruusateedele katete ehitamise analüüs.

Erinevate analüüside juures kasutatakse erinevaid teede seisukorra ning teid iseloomustavaid näitajaid (vastavalt juhenditele) ja analüüside tulemiks on kandidaatobjektide pingeread mis on aluseks lõplike remondinimekirjade koostamiseks.

* IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus.

Была ли информация на этой странице полезной?

Последнее обновление 06.08.2023