Aadu Lassi preemiate laureaadid

Tiit Joosti – Aadu inseneripreemia laureaat

Tiit Joosti on üle 25-aastase insenerikarjääri jooksul jõudnud ehitada väga mitmekülgseid ehitisi: tema kindla käe all on valminud mitmeid trammiteid, trammitunnel töötava rongitee alla, sadamarajatisi, suuremahuline prügila, erinevaid veevarustuse projekte ning mitmeid liiklussõlmi koos nende juurde kuuluvate sildade ja viaduktidega. 

2013. aastal kuulutati Tiit Joosti Aasta Ehitusinseneriks Ülemiste liiklussõlme ehituse eest ning 2010. aastal tunnustati teda Aasta Ehitaja tiitliga Ämari lennuraja ja rajatiste eest. Üks tema viimaseid suuri väljakutseid oli 2021. aastal valminud Aaspere–Haljala teelõigu ümberehitus, mille käigus rajati Aaspere ja Haljala vahele mõlemas suunas kaherealine maantee, millega paranes liiklusohutus ja suur hulk liiklejaid jõuab nüüd varasemast turvalisemalt koju.

Siim Idnurm – Aadu elutööpreemia laureaat

Siim Idnurm on olnud Eesti teedeehituse valdkonnas tegev mitukümmend aastat. Ta on projekteerinud üle 30 silla, millest enamus on ka valmis ehitatud. Esile tõstmist väärivad: Tartu Ihaste sild, Kurgja rippsild, Rannu-Jõesuu võrkkaarsild ja Puurmani kaarsild. Neist viimane valiti 2008. aastal "Aasta betoonehitis" võistluse võidutööks.

Siim Idnurm on töötanud aastakümneid Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas: aastatel 1992–2000 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent ja 2000–2005 professor. Aastatel 2005–2015 oli ta sillaehituse õppetooli professor, alates 2015. aastast emeriitprofessor.

Lisaks on Siim Idnurm Eesti Ehitusinseneride Liidu liige, olnud Eesti Inseneride Liidu teedeinseneride kutsekomisjoni liige ja ajakirja "Journal of Civil Engineering and Management" toimetuse liige.

Robert Sinikas – Aadu inseneripreemia laureaat

Robert Sinikas on noor sillainsener, keda iseloomustab suur koostöötahe, keskendumine inimestele ning lahendustele orienteeritus.

Tema eestvedamisel on valminud mitmed riigilise tähtsusega rajatised nagu näiteks Tallinna ringteel Lagedi–Karla teelõik või Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Mõigu–Jüri lõik koos viaduktide ja sildadega. Viimasel ajal valminud objektide seas on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Kose–Ardu lõik ning kõige märgilisem Riia–Vaksali tänava ristmik koos kergliiklustunnelitega.

Hetkel on Robertil käsil kaks Eesti tähtsaimat sillaehituse objekti. Üks neist on Eesti pikima silla ehitus Pärnus, kus on kasutusel ainulaadne tehnoloogia, kus metallkaarsilla pikim ava (140 meetrit) koos betoonivalu raketisega valmis kaldal ning lükati siis jõe peale. Lisaks toimetab Robert oma meeskonnaga Eesti esimese allianshanke meeskonnas, mis on hetkel veel arendusfaasis.

Vaabo Annus – Aadu elutööpreemia laureaat

81-aastane teedeinsenerina töötav Vaabo Annus on olnud Eesti teedeehituse valdkonnas tegev mitukümmend aastat, töötades erinevatel ametikohtadel nii ehitaja, omanikujärelevalve teostaja kui ka eksperdi rollis. 

Annuse erinevates projektides esitatud seisukohad põhinevad inseneriteadmistel ning on alati olnud välja öeldud selgelt ja põhjendatult. 

Soovides kaasa aidata ehitusprotsessis ette tulnud praktiliste probleemide lahendamisele, on Annuse initsiatiivil loodud Eesti Taristuehituse Liidu ja Transpordiameti koostöös teehoiu nõuandekogu. 

Annus on olnud aktiivne ka inseneride koolitamisel, jagades oma teadmisi nii ehitusplatsil kui erinevates ettekannetes koolitus- ja infopäevadel. Annuse ettekandeid peetakse huvitavaks, sest lisaks haaravale käsitlusele on ta oskuslikult sidunud teooria praktiliste näidetega.

Taavi Tõnts – Aadu inseneripreemia laureaat

Taavi Tõntsul on üle 20 aasta kogemust insenerina. Tõnts on väga aktiivselt osalenud juhendite väljatöötamises, et muuta protsesse ja tegevusi ettevõtjate jaoks selgemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Üheks oluliseks tehtud projektiks võib kindlasti pidada puistematerjalide e-veoselehte, mis on toonud kokkuhoidu ettevõtetele ja lihtsustanud järelevalve tegemist. Vähemoluliseks ei saa pidada tema teadmisi mittepurustavate mõõtmismetoodikate juurutamises – eriti maaradari kasutamine geotehniliste uuringute käigus. 

Tõnts on Transpordiametis üks pädevamatest spetsialistidest, kes suudab katendeid projektlahenduste juures hinnata.

Tema eestvedamisel tehti Kose–Võõbu trassile turba stabiliseerimise katselõik Võõbusse, kus kasutati erinevaid lahendusi. Täna on katselõik alles ja liiklus selle peal toimib. 

Tõnts on hinnatud eksperdina mitmete rahvusvaheliste töörühmade liige: Rail Balticu töörühm, Baltic Road Association Building töörühm, CEDR-i Heavy Vehicles töörühm ning CEDR-i Road Freight Transport Intelligent Access töörühm.

Enn Raadik – Aadu elutööpreemia laureaat

Enn Raadiku elutööks on olnud pühendunud ja aktiivne osalemine Eesti Vabariigi maanteehoiu organisatsiooni kujundamisel ning riigi- ja kohalike teede võrgu arendamisel mitmetes maakondades 48 aasta jooksul ehk tänaseni. Eriti aga Pärnumaal.

Raadik lõpetas 1975. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TTÜ) ehitusteaduskonna autoteede erialal ja talle omistati teedeinseneri kvalifikatsioon.

Instituudi lõpetamise järel asus Raadik tööle Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsusse, mille põhitegevuseks oli teede- ja sildade ehitus ning materjalide (asfaltbetoon, betoon, raudbetoondetailid jne) tootmine. Raadiku juhtimisel arendati Jänesseljal välja kaasaegne teedeehitusliku raudbetoontoodete valmistamise polügon. 

1990 asus Raadik tööle tootmiskoondisesse „Eesti Maanteed“, kus tegeles riigi teedepoliitika kavandamise ja rakendamisega. 1991. aastal hakkas Raadik juhtima Pärnu Teedevalitsust. Seejärel töötas ta mitmetel ametipositsioonidel Maanteeametis kuni 2015. aastani.

Raadik on juhina olnud kõigis asutustes uuendusmeelne insener. Mitmed uued seadmed on esimestena rakendatud töösse just tema juhitud asutustes (nt Saksamaalt hangitud löökaukude remondiseade). 2010-2011 viidi tema eestvedamisel läbi katsetöö Lääne maakonnas tolmuvabade katete ehitamisel kruusateedele erinevate materjalide ja tehnoloogiatega.

Jaanus Taro – Aadu inseneripreemia laureaat

Inseneripreemia võitja Jaanus Taro on teedevaldkonnas olnud tegev alates 1997. aastast. Enam kui 20 aastat on ta kuulunud erinevate teedeehituse ettevõtete juhtorganitesse ning tema poole saab alati pöörduda teedeehituse valdkonda puudutavates küsimustes. Jaanus Taro ühiskondlikult tehtud tublist tööst on võitnud nii riiklik-, munitsipaal- kui erasektor.

Tiit Metsvahi – Aadu elutööpreemia laureaat

Elutööpreemia võitja Tiit Metsvahi lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna ehitusinsenerina autoteede erialal 1970. aastal ning asus seal hiljem tööle õppejõuna. 1979. aastal valiti ta autoteede kateedri vanemõpetajaks ja hiljem on ta olnud dotsendi, lektori, teaduri, projektispetsialisti ja õppekava programmijuhi ametikohal. Projektispetsialistina jätkab ta tööd Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehituse ja arhitektuuri instituudi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühmas tänase päevani. Oma pika õppejõukarjääri jooksul on ta samaaegselt tööga TTÜ-s õpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis, arhitekte ERKI-s ja Eesti Kunstiakadeemias ning maastikuarhitekte TTÜ Tallinna kolledžis. Lisaks on ta korraldanud suure hulga erinevaid täiendkoolitusi teede projekteerijatele ja liiklusohutuse audiitoritele.

Aivar-Oskar Saar – Aadu inseneripreemia laureaat

Aivar-Oskar Saare kohta jagub temaga kokkupuutunutel kiidusõnu, kuid ta ise jääb oma tegemistest rääkides pigem tagasihoidlikuks. Koostööpartnerite sõnul on Aivar inimesena vahetu, erudeeritud ja laia silmaringiga, tööalaselt aga täpne, asjatundlik ja arvestatava kriitikameelega, mis tõuseb eriti esile tema tehtud sillaekspertiisides. Teda peetakse järeltõmmatud tehnoloogia maaletoojaks.

Peeter Vilipuu – Aadu elutööpreemia laureaat

Elutööpreemia laureaadi valinud žürii hinnangul on Peeter Vilipuu panus Eesti teedeehituse valdkonda ja TREV-2 arengusse olnud märkimisväärne. Tema kontosse võib kanda moodsate ja võimekate seadmete hankimise, uuenduslike tehnoloogiate edendamise, väikefirmade omandamise, edukad hanked ja muud projektid.
 

Anti Palmi – Aadu inseneripreemia laureaat

Anti Palmi asus 2004. aasta sügisel õppima Tallinna Tehnikaülikooli teede-ehituse inseneriks. Maanteeametisse jõudis aga Anti 13. aprillil 2009. aastal.

Mõned olulisemad ja suuremad objektid, mille elluviimises Anti on osalenud:

• Aaspere–Haljala tee-ehitus
• Tapa viadukt – BIMi katseprojekt
• Mäeküla-Suurpalu – kruusateede ehitamine Infrakiti kaudu.
• Valgejõe-Rõmeda ehitusobjekt
• Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus
• Padaoru truup
• Kunda sild.

Anti Palmi eestvedamisel on Maanteeametis katsetamisele või kasutusele võetud mitmed uued ja innovaatilised lahendused.

Väga oluline teema, mida Palmi eest veab, on digitaalehitus. Tema jaoks on oluline, et viimastel aastatel on 3D-projekteerimine ehk Infrakit jõudnud peaaegu kõigi projekteerijateni. See on vajalik kõigi jaoks – näiteks saab kohalikele inimestele visualiseerimise teel väga lihtsalt nende uut elukeskkonda tutvustada. Samuti on ta osalenud projektides TEET ehk  töö- ja teabevahetuskeskkond nii projekteerimise, ehituse kui ka teehoolde etapis ning ehitise infomudeli BIM (Building Information Model) rakendamisel.

Anti püüab leida uuenduslikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Ta tõi tagasi mössi, mida katsetati küll 2008. aastal, ent siis jäi selle kasutamine soiku. 2019. aastal võeti tema eestvedamisel vastu otsus seda uuesti katsetada Iisaku–Tudulinna 15,7kilomeetrisel teelõigul koostöös YIT Infra Eesti ASi ja OÜ-ga Üle. 2020. aasta suvel aga paigaldas Verston Ehitus OÜ Mäeküla–Suurpalu testlõigule esmakordselt ümbertöödeldud plastikjäätmete graanuleid sisaldavat asfaltkatte. Lisaks ehitatakse sõidutee kõrvale sama lisandit kasutades ligi kaks kilomeetrit kõnniteed.

Anti Palmi soovib tehnoloogia kasutamise viia ka järelevalvesse. Siin saab taas tuua välja ühe tema eestvedamisel tehtud algatuse – asfalteerimise boonussüsteem ida regioonis. Eesmärk on maksta parema kvaliteedi eest boonust. Seega pandi 2018. aastal mõnel katseobjektil laoturitele peale termoskännerid, mis fikseerivad paigaldustemperatuuri kogu paani ulatuses. Mida ühtlasem on temperatuur, seda vähem on poorseid kohti ja muid vigu. Eelmisel aastal rakendati uut süsteemi juba suuremal arvul objektidel ja 2020. aastast on kõikides lepingutes boonuse kasutamise võimalus sees.

Anti oli üks Maanteeameti ja Asfaldiliidu koostööprojekti „Insenerid kooli“ algatajatest. Ja siingi ei jäänud ta vaid algatajaks, vaid programmi raames käis ta eriala tutvustamas mitmetes koolides. Samuti annab sellest õppeaastast Anti teehoiuökonoomika loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis.

Anti osaleb ka valdkonna kutsekomisjonis, millesse ta suhtub äärmise tõsidusega. Tema jaoks on oluline, et eksamil osalejad saaksid aru oma vastutusest, mille nad kutset omandades kaasa saavad.

Maanteeametis on teada Anti valmidus uutes projektides alati kaasa lööma ning kindlasti pakub ta ka ise välja uusi lahendusi.  Kolleegid hindavad teda kui juhti, kes on inimeste poole näoga. Vajadusel on ta kritiseerija nii asutuses sees kui ka väljapoole (nt kohalik omavalitsus või Rakvere linnavalitsus), sest ta soovib, et asju tehtaks võimalikult hästi. Ta on hea suhtleja, kes hindab avatust ausust, panustamist ning töötahet.

Raimo Unt – Aadu elutööpreemia laureaat

Raimo Undi elutööks on aastatel 1988 - 2008 iseseisva Eesti Vabariigi teehoiu masinapargi moderniseerimise protsessi juhtimine, mille käigus vahetati välja nõukogudeaegne tehnika kvaliteetsemate lääne masinate vastu, ning spetsialistide koolitamine kursustel ja kutsevõistlustel.

Tallinna Polütehnilise Instituudi 1972. aastal mehaanikainseneri diplomiga lõpetanud ja 15 aastat Rapla Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuses peamehaanikuna töötanud Raimo Unt tundis läbi ja lõhki nõukogudeaegset teehoiu tehnikat. Asunud 1988. aastal tööle tollase tootmiskoondise Eesti Maanteed (alates 1990. aasta novembrist Maanteeamet) tehnikanõunikuna, hakkas ta otsima võimalusi vahetada nõukogudeaegne tehnika lääneliku vastu. Esimesed võimalused selleks avanesid Soome ja Rootsi Maanteeametite abiprogrammide raames, mille elluviimist pandi juhtima Unt. Kasutamisel selgus, et lääne tehnika osutus oluliselt efektiivsemaks ka uuematest NSV Liidus toodetud masinatest. Edasise koostöö tõhustamiseks põhjanaabritega moodustas Unt teedevalitsuste peamehaanikutest töörühma. Samuti kuulus Unt Baltimaade Teedeliidu juhatusse, korraldades koostööd Läti ja Leedu kolleegidega.

Teedevaldkonna üheks tõsisemaks ettevõtmiseks Eestis oli erasektori initsiatiiv teehöövlite tootmises. Ka selles mängis rolli Undi kui mehaaniku kogemus. Ühes töörühmaga oli ta ettevõtjale teehöövli arendamisel abiks ja koostöös valmis hulk häid teehöövleid Corbex.

Uue ja kaasaegse tehnika kasutuselevõtt tõi kaasa vajaduse ka tööliste koolitamiseks. Kuna meil endil puudusid spetsialistid, kes oskaksid lääne tehnikat kasutada, kaasas Unt välismaiseid koolitajaid Soomest, Rootsist ja Hollandist. Samuti juhtis Unt peale Aadu Lassi pensionile jäämist höövli- ja hooldeautojuhtide kutsevõistlusi. Vahepeal soiku jäänud hooldeautojuhtide kutsevõistlused äratati Maanteeameti initsiatiivil uuesti ellu 2019. aastal. Pensionil olev Raimo Unt töötas välja uuenenud kutsevõistluste juhendi ning oli nõuga abiks ka võistlustel. Raimo Unt oli 2020. aasta kutsevõistluste patroon.

Raimo Unt on aktiivselt tegelenud ka Eesti Maanteemuuseumi arendamisega. Tema juhtimisel on sündinud muuseumi masineksponaatide kogu, mille ehteks on üks kahest 1926. aastal Rootsist ostetud ja muuseumi tarbeks taastatud teehöövlist Bitvargen. Samuti aitas ta korraldada kogutud masinate restaureerimist. 2019. aastal käivitas Unt koos Järvamaa Kutsehariduskeskusega Eestis toodetud NSV Liidu esimese iseliikuva teehöövli V-1 ainueksemplari taastamise tolleaegsete jooniste alusel.

Arvestades Undi kogemusi ja teadmisi kaasaegse teehoiutehnika osas, kutsus  teedeinsenere koolitav TalTech ta 2019. aastal lektorina teehoiu tehnika alaseid loengud pidama.

Märt Puust – Aadu inseneripreemia laureaat

Märt Puust on teedevaldkonnas töötanud alates aastast 1995. Ta on olnud nii Maanteeameti peadirektori asetäitja kui ka Eesti Asfaldiliidu tegevjuht. Alates 2015. aastast töötab Märt AS Teede Tehnokeskuses ITS osakonna projektijuhina. Viimased 20 aastat tegeleb ta teeilma temaatikaga ning tema panust Eesti teeilmajaamade võrgu ja teehoolde tugisüsteemide rajamisel või kujundamisel on raske alahinnata. Võib liialdamata väita, et Märt on Eesti teemeteoroloogia parim asjatundja, kelle teadmisi hindavad ja tunnustavad ka Eesti tuntuimad sünoptikud.

Kolmel viimasel aastal on Märdi aktiivsel eestvedamisel arendatud välja Teedeinfokeskuse (TIK) veebikeskkond, mis on kujunenud väga oluliseks töövahendiks kõigile riigiteede hooldajatele. Teedeinfokeskuse üks peamisi väärtusi on teepinna olude prognoosimine, mille alusel on teehooldajatel võimalik langetada talihoolet tehes õigeid otsuseid. Antud süsteem võimaldab muuta libedusetõrje ennetavaks libedusetõrjeks, mis võib tee kasutaja elu päästa.

Märt on iseloomult tagasihoidlik, kuid silmapaistev teedeinsener. Tema tegemisi iseloomustab põhjalikkus, pühendumus, korrektsus, suur töövõime ja avar silmaring. Märt on alati oma kolleegide jaoks olemas. Ta esineb tihti teedealastel koolitustel ja konverentsidel, kus ta oma teadmisi teistega lahkelt jagab. Märdi töökaaslased rõhutavad, et ta on oma missiooniks võtnud liiklusohutuse ja teehoolde taseme tõstmise, otsides kogu aeg uusi ja paremaid lahendusi.

Koit Tsefels – Aadu elutööpreemia laureaat

Koit Tsefels sündis 1946. aastal Paunkülas, Järvamaa teemeistri Kirill Tsefelsi perekonnas. Teedeehitaja pisiku sai Koit juba kodust ja on selle edasi andnud ka pojale ja tütrele, kes mõlemad töötavad täna teedealal. 1967. aastal lõpetas ta tollase omaaegse ehitusmehaanikatehnikumi (praegu Tallinna Tehnikakõrgkool) ja 1972. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna Tehnikaülikool). Koit alustas teemeistrina ettevõttes TREV-2 juba enne ülikooli astumist ja töötas Tallinna Linna Teede Ekspluatatsioonivalitsuses meistri ja osakonnajuhatajana. Hiljem Harju TREV-i juhataja asetäitjana ja peainsenerina. Ta lõpetas karjääri 2010. aastal Maanteeameti peadirektori asetäitjana, olles eelnevalt olnud pool aastat Maanteeameti peadirektori kohusetäitja.

Koidu suurim saavutus on sotsialismiaegse teedesüsteemi muutmine kaasaegse ühiskonna mudelile vastavaks. Ta on andnud hindamatu panuse tänapäevase Maanteeameti kui organisatsiooni reformimisse ja maanteede hooldesüsteemi väljaehitamisse. Koidu eestvedamisel algas seni teedevalitsuste tehtud hooldetööde erastamine. Riigihankega anti teehooldepiirkonnad ettevõtetele 5–7 aastaks koos töötajate ülemineku ja tehnika müügiga. Tänu lepingute pikale kestvusele said ettevõtjad soetada kaasaegset tehnikat. Jõuti põhimõtteni, et mida suudab ettevõtlus paremini ja efektiivsemalt teha, sellest peab riik loobuma, hoolimata sellest, et kahtlejaid ja vastaseid oli nii meil kui ka naaberriikides. Tänaseks mõistavad selle suure muutuse olulisust ka tolleaegsed kahtlejad. Koidu eestvedamisel loodi Maanteemuuseum ja Maanteeinfokeskus. Olles pensionil, organiseerib ta koos endiste kolleegidega Maanteeameti juurde ümarlauda, et aidata kaasa teedemajanduse arengule Eesti Vabariigis.

Koit on olnud alati uuendusmeelne ja võtnud julgelt vastutust. Tema toetusel ja mõistmisel toodi Eestisse mitmed uued tehnoloogiad, millega tehti arvestatav hulk katsetöid. Tellijana oli ta kindlasti hea koostööpartner töövõtjatele, sest ta on oskas neid kuulata ja samas hoida ka fookust, et otsustada, mis on teedemajandusele parim.

Marek Koit – Aadu inseneripreemia laureaat

Marek Koit on olnud Eesti pindamisturu edasiarendaja ja turule uuenduste loojana tegev üle 20 aasta, tema eestvedamisel on ÜLE OÜ teostanud pindamistöid ka Soomes ja Rootsis olles oma eesrindlike tegevustega sihiseadjaks alternatiivturgudel ka teistele teedeehitusettevõtetele.

ÜLE OÜ poolt loodud OÜ Pigipada, kes toodab bituumenemulsioone ning väljastab ka stabiliseerimistööde tarbeks kasutatavat bituumensideainet vahtbituumenite tootmiseks. Tänaseks väljastab Pigipada Eesti turule rohkem kui 50% vajaminevast toodangust, lisaks realiseerib Pigipada oma toodangut Soome Vabariigis. Marek Koit on olnud emulsioonitehase üks loojatest ning edasiarendajatest.

Marek Koit on võtnud missiooniks arendada Eesti pindamisturgu läbi oma kogemuste edasiandmisega kolleegidele, s.h. tellijaid, järelevalve ja teised töövõtjaid, neid suunates ja õpetades. Ta on olnud pindamispäevade eestvedajana heaks veduriks.

Varasemat intervjuud Marek Koiduga Teelehes on võimalik lugeda siit.

Aleksander Kaldas – Aadu elutööpreemia laureaat

Peale Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1965.a autoteede ja sildade erialal rakendas Aleksander Kaldas inseneriteadmisi ja rahvusvahelises suhtluses omandatud kogemusi 43 aasta vältel Eesti teedemajanduse arendamiseks, töötades riigi teehoiuorganisatsioonis koos Aadu Lassiga peainseneri asetäitjana, peainsenerina, tehnikadirektorina, programmidirektorina ja peadirektori nõunikuna.

Taasiseseisvunud Eestis  töötati tema eestvedamisel välja teeseaduse, projekteerimis- ja tehniliste normide ning  teehoiu pikaajalise kavandamise alusdokumentide eelnõud. Aleksander Kaldas oli aastaid teedesüsteemi kutsevõistluste korraldamise tugiisikuks. 

Mitmete võõrkeelte valdajana on Aleksander Kaldas andnud olulise panuse rahvusvaheliste sidemete loomiseks Balti riikide, Poola ning Põhjamaade teede ala töötajatega, ülemaailmsete teedeorganisatsioonidega IRF ja PIARC. Eriti tulemuslikuks kujunesid tema vahendamisel suhted Soome kolleegidega, tema tegevuse praktilise tulemusena saabusid tolleaegsetesse teedevalitsustesse esimesed mitte-nõukogude päritolu teedemasinad. Aleksander Kaldas esindas Eestit Via Baltica riikidevahelise teekoridori projekti käivitamisel. Aktiivne suhtlus kolleegidega piiride tagant võimaldas anda ajastukohase sisendi muudatuseks Eesti teehoiu organisatsioonis.

Aleksander Kaldas oli rasketel 1990. aastatel võtmeisikuks läbirääkimistel välisabi programmide kaudu teetööde  lisarahastamise saamiseks Maailmapangast ja Põhjamaade Investeerimispangast. Laenurahaga õnnestus peatada juba ähvardav riigiteede katete totaalne lagunemine ja pöörata nende seisund paremuse poole.

Aleksander Kaldas on Asfaldiliidu asutajaliige ja on juhtinud liidus pikki aastaid teedeala ettevõtjate koostööd juhatuse esimehena. Ta on osalenud Kutsekojas teedeinseneride kvalifikatsiooni määratlemisel ja oma inseneritarkusi on ta edasi andnud Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastele loenguid pidades.