Eesti teedevõrk

Eesti teedevõrgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab Transpordiamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik.

Riigiteede liigid

  • Põhimaantee ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.
  • Tugimaantee ühendab linnu ning neid põhimaanteedega.
  • Kõrvalmaantee ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
  • Ühendustee on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee.
  • Riigi jäätee on liiklusseaduse § 2 punkti 20 kohane tee, mis on kantud riigiteede nimekirja.
  • Muu riigitee on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ja mis oma tunnustelt ei ole ükski eespool mainitud riigiteedest.

1.01.2024 seisuga on Eesti riigiteede pikkuseks 16 982 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jääteid.

Riigiteedest on E-teid kokku 947 km ja TEN-T teid kokku 1289 km.

Riigiteedest on 1603 km (9,4%) põhimaanteed, 2405 km (14,2%) tugimaanteed, 12 527 km (73,8%) kõrvalmaanteed ja muud riigiteed, 151 km (0,9%) rambid ja ühendusteed ja riigi kergliiklusteed 296 km (1,7%).

Diagramm - Eesti riigiteede liigid protsentuaalselt
Eesti teedevõrgu kogupikkus
Tee liik Kilomeetrid (km)
Riigiteed
riigiteed kergliiklusteedeta
16 982 km
16 686 km
sh põhimaanteed 1603 km
tugimaanteed 2405 km
kõrvalmaanteed ja muud riigiteed 12 527 km
ühendusteed 151 km
riigi kergliiklusteed 296 km
Kohalikud teed 23 588 km
sh kohalikud maanteed 17 507 km
kohalikud tänavad 5350 km
kohalikud kergliiklusteed 780 km
Era- ja metsateed 48 882 km
sh erateed 22.02.2022 Maa-ameti ETAK seisuga 39 442 km
metsateed 01.01.2024 RMK seisuga 9440 km
Kokku 89 452 km
Neljarajaline maantee

Rahvusvahelised teed

Eesti teedevõrgu teede hulka kuuluvad E-teed ja TEN-T teed. E-tee on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee.

Loe veel
Maanteel hoiatusmärk ebatasane tee

Riigiteede seisukord

Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust* (IRI – International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte.

Loe veel
Puurmani sild

Sillad riigiteedel

Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi. Eesti riigiteedel on 1. jaanuari 2023. aasta seisuga 1161 silda ja viadukti.

Loe veel

Riigiteede katted (v.a kergliiklusteed)

Riigiteid katavad erinevad materjalid ning seetõttu on võimalik riigiteid eristada ka riigiteede katteliikide järgi. 

Andmed seisuga 01.01.2024

Asfalt- ja tsementbetoon 5378 km
Mustkate 3607 km
Tuhkbetoon ja stabiliseeritud kate 1035 km
Pinnatud kruus 2695  km
Kivikate 1 km
Kruusa- ja pinnasteed 3970 km
Kokku 16 686 km

Riigi kergliiklusteede katted

Asfaltbetoon 294 km
Kruusateed 2 km
Kokku 296 km

Riigi kergliiklusteede katted

 Katete keskmised vanused
Eesti teedevõrk

Kas sellest lehest oli abi?

Viimati uuendatud 12.02.2024