Riigiteede liigid
- Põhimaantee ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.
- Tugimaantee ühendab linnu ning neid põhimaanteedega.
- Kõrvalmaantee ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
- Ühendustee on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee.
- Riigi jäätee on liiklusseaduse § 2 punkti 20 kohane tee, mis on kantud riigiteede nimekirja.
- Muu riigitee on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ja mis oma tunnustelt ei ole ükski eespool mainitud riigiteedest.
01.01.2026 seisuga on Eesti riigiteede pikkuseks 16 990 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jääteid.
Riigiteedest on E-teid kokku 947 km ja TEN-T teid kokku 1289 km.
Riigiteedest on 1603 km (9,4%) põhimaanteed, 2402 km (14,1%) tugimaanteed, 12 480 km (73,5%) kõrvalmaanteed ja muud riigiteed, 164 km (1,0%) rambid ja ühendusteed ja riigi kergliiklusteed 341 km (2,0%).
| Eesti teedevõrgu kogupikkus | |
|---|---|
| Tee liik | Kilomeetrid (km) |
| Riigiteed riigiteed kergliiklusteedeta |
16 990 km 16 649 km |
| sh põhimaanteed | 1603 km |
| tugimaanteed | 2402 km |
| kõrvalmaanteed ja muud riigiteed | 12 480 km |
| ühendusteed | 164 km |
| riigi kergliiklusteed | 341 km |
| Kohalikud teed | 23 882 km |
| sh kohalikud maanteed | 17 379 km |
| kohalikud tänavad | 5484 km |
| kohalikud kergliiklusteed | 1019 km |
| Era- ja metsateed | 48 999 km |
| sh erateed 22.02.2022 Maa-ameti ETAK seisuga | 39 442 km |
| metsateed 01.01.2026 RMK seisuga | 9557 km |
| Kokku | 89 871 km |
Rahvusvahelised teed
Eesti teedevõrgu teede hulka kuuluvad E-teed ja TEN-T teed. E-tee on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee.
Loe veel
Riigiteede seisukord
Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust* (IRI – International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte.
Loe veel
Sillad riigiteedel
Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi. Eesti riigiteedel on 1. jaanuari 2023. aasta seisuga 1161 silda ja viadukti.
Loe veelRiigiteede katted (v.a kergliiklusteed)
Riigiteid katavad erinevad materjalid ning seetõttu on võimalik riigiteid eristada ka riigiteede katteliikide järgi.
Andmed seisuga 01.01.2026
| Asfalt- ja tsementbetoon | 5432 km |
| Mustkate | 3564 km |
| Tuhkbetoon ja stabiliseeritud kate | 1050 km |
| Pinnatud kruus | 2678 km |
| Kivikate | 1 km |
| Kruusa- ja pinnasteed | 3924 km |
| Kokku | 16 649 km |
Riigi kergliiklusteede katted
| Asfaltbetoon | 339 km |
| Kruusateed | 2 km |
| Kokku | 341 km |
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 10.02.2026
