Eesti teedevõrk

Eesti teedevõrgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab Transpordiamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik.

Riigiteede liigid

  • Põhimaantee- ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.
  • Tugimaantee- ühendab linnu ning neid põhimaanteedega.
  • Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
  • Ühendustee- on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee.
  • Riigi jäätee- on liiklusseaduse § 2 punkti 20 kohane tee, mis on kantud riigiteede nimekirja.
  • Muu riigitee- on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ja mis oma tunnustelt ei ole ükski eespool mainitud riigiteedest.

1.01.2021 seisuga on Eesti riigiteede pikkuseks 16 668 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jääteid.

Riigiteedest on E-teid kokku 950 km ja TEN-T teid kokku 1291 km.

Riigiteedest on 1605 km (9,6%) põhimaanteed, 2405 km (14,4%) tugimaanteed, 12 530 km (75,2%) kõrvalmaanteed ning muud riigiteed ja 128 km (0,8%) rambid ja ühendusteed.

Eesti teedevõrgu kogupikkus
Tee liik Kilomeetrid (km)
Riigiteed 16 668 km
sh põhimaanteed 1 605 km
tugimaanteed 2 405 km
kõrvalmaanteed ja muud riigiteed 12 530 km
ühendusteed 128 km
Kohalikud teed 23 920 km
sh maanteed 18 029 km
tänavad 5 252 km
jalg- ja jalgrattateed 639 km
Era- ja metsateed* 18 398 km
Kokku 58 986 km

* 31.12.2008 Statistikaameti andmed

Milles seisneb muutus?

Ametisisese kokkuleppega ühtlustatakse piirkiiruste määramise põhimõtted ehitatavatel ja rekonstrueeritavatel teedel. Seni määras ehituse või ümberehituse järgse piirkiiruse ehituse planeerimise eest vastutav projektijuht, lähtudes liiklusseaduses toodud üldistest piirväärtustest ja enda kogemustest. Nüüd on sellele lisaks kokku lepitud detailsem raamistik, millega piirkiiruse määramisel peab arvestama.

Milliste teede piirkiiruse määramisel kokkuleppest lähtutakse?

Kokkulepe hõlmab asulaväliseid riigiteid ning kokku lepitud piirkiirustest lähtutakse kõikide uute ja põhjalikumalt ümberehitatavate teede projekteerimisel alates 01.07.2021.

Millised eeldused peavad olema täidetud piirkiiruse muutmiseks ehitataval või ümberehitataval teel?

Piirkiirus tõstetakse kokku lepitud piirkiiruse väärtusteni ainult siis, kui tee ehituse käigus ehitatakse tee kokkulepitud tingimustele ohutusnõuetele vastavaks. Nt tavapärase pindamise või muude sarnaste tööde käigus seda ei tehta, mistõttu ei lähtuta selle juures käesolevast kokkuleppest.

Kas piirkiirust muudetakse ainult ehitataval või ümberehitataval teel?

Ehitatavate ja rekonstrueeritavate lõikude puhul on vastavalt kokkuleppele kohustus seatud raamidest lähtuda. Selle, kas ja kui suures ulatuses on piirkiiruse muutmine mõistlik enne ja pärast konkreetset teelõiku või sellega loogiliselt seonduvatel teistel teelõikudel, otsustavad tee-ehituse projekti juht ja piirkonna eest vastutav liikluskorraldaja.

Miks muutust oli vaja?

Projektijuhtide kogemused, oskused ning arusaam ohutust piirkiirusest on mõnevõrra erinevad. Ka erinevate liiklejagruppide huvi erinevate teelõikude piirkiiruse osas kaasa rääkida on erinev. Nii võisid ka sarnastele teelõikudele määratud piirkiirused ja kohtpiirangud erinevad tulla. Näiteks ühel lõigul, kus liiklejad aktiivselt nõudsid piirkiiruse alandamist, kehtestati seetõttu madalam piirkiirus. Teises, eelnevaga sarnases kohas, kus liiklejate huvi selliselt välja ei toodud, jäi piirkiirus kõrgemaks. Piirkiiruste määramise raamistiku kokku leppimine võimaldab teedel ühtlasemad ning seetõttu ka paremini mõistetavad piirkiirused kehtestada.

Kuidas kokkuleppeni jõuti?

Üldiseks piirkiiruste määramise aluseks võeti nullvisioonist (https://transpordiamet.ee/nullvisioon) lähtuvad kiirused (vt tabel), Otsides tasakaalu olemasoleva olukorra, visioonikohaste kiiruste ja muutuste aktsepteeritavuse vahel, leitakse võimalikult vähe liiklusohutust kahjustavad, kuid liiklejate poolt siiski mõistetavad ja aktsepteeritavad kiirused.

Nullvisiooni, SafeSystem approach jt sarnaste lähenemiste kohased kiirused:

Tingimused mis peavad olema täidetud

Visioonijärgne sihtkiirus

Võimalikud konfliktid kergliiklejatega

30 km/h

Võimalikud konfliktid teiste sõidukitega külgsuunast

50 km/h

Võimalikud konfliktid vastassuunas liikuva sõidukiga

70 km/h

Konfliktid pööravate või vastutulevate sõidukitega on välistatud

80-130km/h

Miks ei projekteerita või ehitata kõrvalteid enam piirkiirusele 90km/h?

Lähtudes Eesti ja Euroopa liiklusohutuse eesmärkidest ning suundumustest peame me enda teede piirkiiruseid lähendama nullvisioonipõhistele piirkiirustele. Nullvisiooni põhine piirkiirus 1 + 1 ristlõikega teedel on 70km/h. Lähtudes kõrge ohutustasemega riikide praktikast ning liiklejate valmisolekust muutusi aktsepteerida leiti, et sobiv piirkiirus sellistele teedele võiks olla natuke kõrgem ehk 80km/h. Kõigist 1 + 1 ristlõikga teedest leiti et kõige otstarbekam on piirkiiruste muutmist alustada kõrvalteedest, kuna:

  • kõrvaltee on ette nähtud eelkõige piirkondliku liikluse teenindamiseks ning läbivliikluse kiirus on vähem oluline;
  • kõrvalteed on enamasti juba praegu kavandatud väiksematele kiirustele ja see on liiklejale enamasti üsna hästi tajutav;
  • kõrvalteede suuremale kiirusele ümberehitamine on ebamõistlikult kulukas;
  • kõrvalteede kasutatavus on üldjuhul madal ning mõju liiklejatele seetõttu väiksem ja otsuse aktsepteeritavus suurem.;
  • lahendus võimaldab tulevikus rakendada kõrvalmaanteedel üldist piirkiirust 80km/h.

Miks põhi- ja tugiteedel ei viidud piirkiirust nullvisioonile vastavaks?

Lähtudes Eesti ja Euroopa liiklusohutuse eesmärkidest ning suundumustest on ka põhi- ning tugiteede ohutust tulevikus vaja tõsta. Nendel teedel kehtivate piirkiiruste mõju liiklejatele ning summaarsele ajakulule on siiski märkimisväärselt suurem. Samuti mõjutab otsus suurt hulka liiklejaid ning varaematest kogemustest lähtudes ei peetud mõistlikuks kõigil teedel samaaegselt praktikat muuta.

Transpordi ja liikuvuse arengukavas on eesmärgiks seatud põhiteede põhisuundade (Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva) ümberehitamine kogu ulatuses 2 + 2 või 2 + 1 ristlõikega tedeks, mille puhul on võimalik nullvisiooni põhine ohutustase tagada ka suurematelpiirkiirustel kui 90km/h.

Kas ehitatavale või ümberehitatavale teele on võimalik valida ka teistsugune piirkiirus kui kokku lepitud?

Jah. Kui tee ehituse või ümberehituse planeerimise käigus ilmneb, et on vaja määrata kokku lepitust erinev piirkiirus, siis on võimalik seda teha juhul, kui teistsuguse piirkiiruse valikut aktsepteerib Transpordiameti (TRAM) investeeringute komitee.

Rahvusvahelised teed

Eesti teedevõrgu teede hulka kuuluvad E-teed ja TEN-T teed. E-tee on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee.

Loe veel

Riigiteede seisukord

Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust* (IRI – International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte.

Loe veel

Sillad riigiteedel

Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi. Eesti riigiteedel on 01.01.2020 seisuga 1010 silda.

Loe veel

Riigiteede katted

Riigiteid katavad erinevad materjalid ning seetõttu on võimalik riigiteid eristada ka riigiteede katteliikide järgi. 

Andmed seisuga 01.01.2021

Asfalt- ja tsementbetoon 5181 km
Mustkate 3517 km
Tuhkbetoon ja stabiliseeritud kate 964 km
Pinnatud kruus 2 640 km
Kivikate 1 km
Kruusa- ja pinnasteed 4365 km
Kokku 16 668 km
 Katete keskmised vanused
Riigiteede kaart

Viimati uuendatud 10.09.2021