Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Läänemere-äärsete riikide ning Euroopa ja maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist eespool vaid Taani ja Rootsi (Teele Saar, Eesti Laevanduse Aastaraamat, 2016).
1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 tonni. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam (toona oli see üksnes Vanasadam), Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas.
Pärast RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Näiteks vanemad, amortiseerunud laevad müüdi vanametalliks.
Laevade arvu vähenemisele hakati lahendust otsima, sest laevastiku suurus Eesti lipu all mõjutab otseselt erinevaid aspekte:
- suurem arv laevu Eesti lipu all aitab säilitada ja arendada laevanduse kaldasektorit ning oskusteabe kättesaadavust;
- Eesti lipu all olevatelt laevadelt laekuks Eesti riigile rohkem registritasusid, mis suurendavad riigi tulubaasi;
- laeval töötavate meremeeste pealt tasutav sotsiaalmaks laekub Eesti riiki, mis suurendab samuti tulubaasi;
- Eesti meremehed saavad suurema võimaluse töötada Eesti lipu all ning saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest.
1. juulil 2020 jõustus laevanduse seadusepakett, mille tõttu on laevadega opereerijatel teatavad hüvangud, mis soodustavad Eesti lipu alla taas laevu tuua.
Seaduspaketi eesmärk oli soodustada rahvusvahelise mereveoga tegelevate suuremate kauba- ja reisilaevade Eesti lipu alla tulekut ehk laevade registreerimist Eesti laevaregistritesse.
Seaduspaketi alusel lihtsustati laevade registreerimise protsessi laevapereta prahitud laevade registritesse ning kehtestati erimaksurežiim ettevõtte tulumaksule teatud tingimustele vastavate laevade osas (tonnaažikord) ja laevapere liikmete tööjõumaksudele.
Eelnõu on üks osa terviklikust meetmete paketist, mille eesmärk on läbi tekkiva mereriigi maine ja merendusalase oskusteabe kasvu meelitada Eestisse järjest enam kaldasektori ettevõtteid ja sellega koos luua uusi töökohti. Kauba- ja reisilaevastikule ning kaldasektorile suunatud meetmed loovad aluse Eesti majanduse kasvule.
2012 – Valmis Veeteede Ametis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks ning alustati Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise analüüsi.
2013 – Koostas Veeteede Amet memo „Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine“ – Memoga saab tutvuda siin.
2014 – Kutsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kokku ministeeriumite vahelise töögrupi analüüsimaks laevandus- ja merendussektori hetkeolukorda ning koostada tegevuskava olukorra muutmiseks.
2016 – Moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt uus töögrupp Eesti laevandussektori konkurentsivõime analüüsimiseks ning laevandussektorile suunatud maksukeskkonna alternatiivsete lahenduste leidmiseks.
2017 – Esitas töögrupp ministeeriumile kokkuvõtte analüüsist ning alternatiivsetest lahendustest. Kokkuvõte liikus omakorda edasi Vabariigi Valitsusse, kes võttis vastu otsused laevandussektori konkurentsivõime tugevdamiseks.
2018 – Esitati Vabariigi Valitsusele seaduse eelnõu „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.“ Eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks.
2019 - Eesti sai Euroopa Komisjonilt riigiabi loa.
2020 – 20. veebruaril kuulutas President Kersti Kaljulaid välja uue laevanduse seadusepaketi, mis jõustus 01. juulil ning mille sisu tõi kaasa laevapereta prahitud laevade registriga seotud muudatused ja maksu erirežiimi rakendamise võimaluse laevandusettevõtetele.
2021 – Tegeleti Meremeeste infosüsteemi (MIS) arendamisega, valmistati ette järgmiseid seadusemuudatusi ning tutvustati meremeestele uut kehtima hakanud maksusüsteemi. Lisaks loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis meremajanduse asekantsleri ametikoht, mille eesmärgiks sai Eesti merenduse konkurentsivõimega süvitsi tegelemine.
2022 – Kutsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kokku uue töörühma, et analüüsida ning parendada laevandussektorile pakutavaid võimalusi ning tõsta Eesti merenduse konkurentsivõimet. Lisaks muudeti Välismaalaste seadust, mis lihtsustas välismaalaste töölevõtmise tingimusi.
2023 – Alustati Eesti kui mereriigi turundustegevustega ning jätkub laevanduspaketi 2.0 väljatöötamine.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.05.2023