Kus ja kuidas liigelda?
- Ohutum on liikuda kõnniteel.
- Rula, rulluiskude või tõukerattaga sõites tuleb arvestada teiste liiklejatega ja hoida paremale poole, vajadusel mööduda aeglasemast liiklejast vasakult.
- Kui kõnniteed pole, tuleb liikuda sõidutee vasakus servas, et näha vastutulevaid sõidukeid.
Hea teada
Infoleht "Vanemaealisele liiklejale"Abimaterjal eakale jalakäijale, jalgratturile, sõidukijuhile ja sõitjale.
Sõidutee ületamine
Kuidas ületada sõidutee?
- Sõiduteed tuleb ületada vaid selleks ettenähtud kohas: käigusild, -tunnel, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik. Kui nimetatud kohad on kaugemal kui 100 meetrit, võib sõiduteed ületada vaid juhul, kui nähtavus on mõlemas suunas hea ja see on ohutu.
- Enne reguleerimata ülekäigurajal sõidutee ületamist tuleb peatuda sõidutee ääres ja vaadata mõlemale poole, kui kaugelt ja millise kiirusega sõidukid lähenevad. Sõidukijuhtidele tuleb anda aega kiirust vähendada või peatuda. Seejärel tuleb veenduda, et sõidukijuhid on jalakäijat märganud ja annavad teed või on sõidukid piisavalt kaugel, et ohutult üle sõidutee jõuda.
Erinevus ülekäiguraja ja -koha vahel
- Ülekäigukohas (tähistamata) ei ole jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust (välja arvatud kui ülekäigukoht jääb juhile pöörde peale).
- Reguleerimata ülekäigurajal (tähistatud) peab jalakäija veenduma, et juht on teda märganud ja annab teed.
Soovitused ohutuks sõidutee ületuseks
- Rula, rulluiskude või tõukerattaga sõites tuleb sõiduteed ületada jalakäija kiirusel.
- Ühistranspordist väljudes tuleb lasta sõidukil peatusest lahkuda, et tagada hea nähtavus. Seisva sõiduki varjust sõiduteed ületada ei tohi.
- Fooriga ülekäigurajal tuleb juhinduda foorituledest ja rohelise tule süttides veenduda, et sõidukid on peatunud.
- Millega arvestada, kui kohtad juhtkoeraga liiklejat, saab lähemalt lugeda siit.
Jalakäija hukkumise tõenäosus linnakiirusel
Jalakäija hukkumise tõenäosus maanteekiirusel
Enda nähtavaks tegemine
Miks on oluline end liikluses nähtavaks teha?
Helkuri kandmine on kohustuslik nii halva nähtavuse korral kui ka pimedal ajal. Kõnnitee puudumisel tuleb kõndida vasakpoolses teeservas, et näha vastutulevaid sõidukeid.
Pimedas või halva nähtavuse korral on jalakäija ilma helkurita autojuhile nähtav alles 30 meetri kauguselt.
Kvaliteetne helkur muudab jalakäija autojuhile nähtavaks tunduvalt kaugemalt – lähitulede valguses 130 meetri kauguselt ning kaugtulede valguses 300 meetri kauguselt.
Seega helkuri kandmine annab juhile oluliselt rohkem aega reageerida ja õnnetust vältida.
Kuidas end nähtavaks teha?
Helkurit kandes on oluline jälgida, et see oleks nähtav mõlemast küljest, nii eest kui ka tagant.
- Jalakäija nähtavust aitavad suurendada ka erksavärvilised riided helkurribade või -kleebistega ning muud helkivad tooted (helkurvestid, -traksid, -kleebised, LED-tuled, aksessuaarid jne).
- Kui helkurit pole käepärast saab kasutada ka muud valgusallikat, näiteks taskulampi või mobiiltelefoni valgust.
Mida peab teadma helkuri kohta?
- Sertifitseeritud helkur on kvaliteetne ja tagab parima nähtavuse. Sellel on CE EN 17353:2020 märgistus.
- Helkuri peegelduv pind peab olema piisavalt suur (minimaalselt 15 cm2).
- Kriibitud või tuhmunud helkur tasub välja vahetada. Helkuri eluiga on umbes 2 aastat.
- Helkuri töökorras olekut saab kontrollida taskulambi või telefoni valgusega – valgus peab selgelt tagasi peegelduma.
- Lisaks helkurile on olemas erinevaid helkivaid tooteid (helkurpaelad, -vihmavarjud, -kindad, -kotid jne), mis aitavad pimedas nähtavust parandada. Kuigi need tooted ei pruugi olla sertifitseeritud helkurmaterjalist, siis helkuriga koos kasutades pakuvad lisanähtavust.
Kõrvalised tegevused
Liikluses on oluline keskenduda ümbritsevale keskkonnale. Kõik tegevused, mis tähelepanu hajutavad võivad suurendada õnnetuste riski nii inimese enda kui ka teiste liiklejate jaoks.
Miks on kõrvalised tegevused liikluses ohtlikud?
- Tähelepanu on hajutatud, kui jalakäija tegeleb millegi muuga, näiteks vaatab telefoni, kuulab kõrvaklappidest muusikat või vestleb kaaslasega. Sellises olukorras ei pruugi jalakäija märgata lähenevat sõidukit, jalgratturit või muud ohtu õigel ajal.
- Jalakäija reageerimisaeg pikeneb, kui ta ei ole ohtlikust olukorrast teadlik — ohu tuvastamine ja sellele reageerimine võtab siis rohkem aega. See võib olla kriitilise tähtsusega, eriti kiiresti arenevates olukordades.
- Kuulmine ja vaateväli on piiratud, näiteks kõrvaklappidest muusika kuulamine võib omakorda takistada helisignaalide kuulmist ja seeläbi võib jääda tähelepanuta läheneva operatiivsõiduki alarm jms. Samuti võib keskendumine telefoniekraanile vähendada perifeerset nägemist, mistõttu ei pruugi inimene märgata küljelt lähenevaid võimalikke ohte.
- Oht on kaotada tasakaal, kuna mõned kõrvalised tegevused, näiteks keeruliste sõnumite trükkimine kõndimise ajal, võivad häirida tasakaalu ja suurendada kukkumise ohtu, eriti ebatasasel pinnal.
- Märkamata võivad jääda liiklusmärgid ja signaalid, kuna jalakäija ei pruugi märgata valgusfoori, liiklusmärke või teisi olulisi signaale, mis reguleerivad liiklust ning seetõttu võib sattuda ohtlikusse olukorda.
Jalakäijate jaoks on eriti ohtlikud sõidu- ja raudtee ületamised, seetõttu tuleb alati enne teeületust peatuda ning veenduda ohutuses.
Soovitused lapsevanemale
Õiged liiklusharjumused algavad kodust. Lapsevanema eeskuju ja lapse ettevalmistamine iseseisvaks ning ohutuks liiklemiseks on väga tähtsad. Siit leiad nõuandeid, kuidas oma last selleks kõige paremini toetada.
Väikelaps uurib ümbritsevat maailma suure avastamisrõõmu ja uudishimuga. Laps tajub liikluskeskkonda teistmoodi kui täiskasvanud – juba tema väike kasv annab teistsuguse vaatenurga ümbritsevale. Lisaks sellele alles arenevad lapse tajud, meeled, otsustusprotsessid ja seoste loomise võimekus. Tal kulub oluliselt rohkem aega liikluskeskkonna „lugemiseks” ja oma otsuste tegemiseks. Näiteks on tal raske hinnata sõidukite liikumiskiirusi või vahemaad.
Laps ei suuda näha põhjus-tagajärg seoseid oma käitumisele. Olulised on teda ümbritsevate täiskasvanute eeskuju ning järjepidev liikluskeskkonna mõistmine ja ohutult toimetuleku harjutamine.
Lastele on oluline juba varakult õpetada silmside otsimist juhiga (liikluse tere). Sel juhul saab väike liikleja olla kindel, et teda on märgatud.
Soovitame koos lapsega läbi käia kõik ohtlikumad kohad liikluses, kus laps igapäevaselt liikleb: koduümbrus, tee lasteaeda, kooli, trenni, huviringi jne. Oluline on seejuures arvestada aastaaegadest tulenevate erisustega (libedus – pikem pidurdusteekond, nähtavust varjavad puud ja põõsad, lumehanged jne).
Nõuanded lapsevanemale, mida lapsele meelde tuletada:
- Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada. Sõiduteed tuleb ületada selleks ettenähtud kohtades.
- Peatu, vaata ja veendu alati enne sõiduteele astumist. Jalakäijad saavad hetkega peatuda, sõidukid mitte! 50 km/h sõidukiirusel on sõiduki peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel 62 m.
- Püüa saavutada autojuhiga silmside! Kui ületad reguleerimata ülekäigurada (sebra), veendu, et juht aeglustab või peatub.
- Tee ületamisel ära tegele kõrvaliste tegevustega. Ohutuse mõttes tasub ka rohelise fooritule süttides veenduda, kas kõik autod on peatunud ja sõidutee ületamine on ohutu.
- Varu liiklemiseks aega.
Lisamaterjali lapse ettevalmistamiseks ja ohutuks liiklemiseks leiab siit.
Lisaks saab tutvuda voldikuga "Tark laps kooliteel", et meelde tuletada turvalise ja ohutu liiklemise põhitõed.
Transpordiameti ja MTÜ Aga Mina koostöös on valminud veebikeskkond „Agamina, väikelaste liiklusohutus”.
Veebileht on suunatud eeskätt väikelaste vanematele ning laste ja nende vanematega tegelevatele õpetajatele. Eesmärk on toetada lapsevanemaid laste ohutuse tagamisel liikluses ja viisakate liiklejate kujundamisel. 360° liiklusohutuse projektis keskendutakse kolmele olulisele teemale:
Lasterühmaga liiklemine
Lasterühmaga liikudes saab laps praktilisi liiklemiskogemusi, jälgides saatjate käitumist nii linnas kui ka asulavälisel teel. Kõige olulisem on seejuures tagada lasterühma turvalisus.
Lasterühma liikumine tänaval
Enne rühmaga tänavale minemist tuleb lastega üle rääkida peamised liiklemise põhimõtted. Tuleb selgitada, et liigutakse maksimaalselt paarikaupa ja hoitakse käest kinni, rühm püsib koos ning joosta ei tohi. Sõiduteed ületatakse ühiselt ning saatja märguande järgi.
Need kokkulepped tuleb läbi rääkida rühmaruumis ning lühidalt korrata ka õues enne lasteaia väravast väljumist.
Lasterühma liiklemise põhimõtted
Transpordiameti soovitusel liigub lasterühm tänaval vähemalt kahe täiskasvanu saatel. Lapsed liiguvad maksimaalselt kahekaupa kõrvuti. Üks saatja liigub rühma ees ja teine rühma lõpus.
Võimalusel tuleb kasutada kõnniteed. Kui kõnniteed ei ole, tuleb liikuda teepeenral. Kahesuunalise liiklusega ja eraldusribata teel tuleb kasutada vasakpoolset teepeenart. Rühma liikumistee tuleb valida nii, et see oleks sõiduteest võimalikult kaugel. Saatjad paiknevad sõidutee poolsel küljel.
Valgustamata asulateedel ja asulavälistel teedel liigutakse lasterühmaga ainult valgel ajal.
Liiklusseaduse § 22 lõike 7 kohaselt vastutab rühma saatja ohutuse eest ning kannab ohutusvesti. Ohutuse tagamiseks on soovitatav kanda ohutusvesti ka lastel.
Sõidutee ületamine ja reguleerija märguanded
Sõidutee ületamine on rühmaga liikudes kõige ohtlikum olukord. Lisaks laste käitumisele peavad lasterühma saatjad arvestama ka sõidukijuhtide käitumisega. Ohutuse tagamiseks on rühma saatjal õigus liiklust reguleerida.
Liikluse reguleerimisel kasutatakse järgmisi märguandeid:
- Üles tõstetud käsi – peatumismärguanne kõikidele liiklejatele.
- Küljele sirutatud käsi või käed – liiklemine on keelatud suundades, mis on risti sirutatud käega. Kui käed on seejärel langetatud, ei tohi liikuda need, kelle poole on reguleerija rind või selg.
- Viibe sõidusuunas – märguanne, mis lubab sõidukitel sõitu alustada või jätkata.
Vajadusel võib reguleerija anda ka muid arusaadavaid märguandeid või suulisi korraldusi.
Reguleerija märguanded on kohustuslikud kõigile liiklejatele: sõidukijuhtidele, jalakäijatele, jalgratturitele ning ka alarmsõidukitele. Märguandeid tuleb järgida ka siis, kui need erinevad liiklusmärkidest või üldistest liiklusreeglitest, välja arvatud juhul, kui tekib oht elule, tervisele, varale või keskkonnale.
Märguanded peavad olema selged, hästi nähtavad ja õigeaegsed. Arvestada tuleb, et sõiduki peatamine võtab aega ja ruumi ning peatumisteekond sõltub kiirusest, sõiduki massist, ilmastikuoludest ja sõiduki tehnilisest seisukorrast.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 08.06.2026
