Kannatame ära!

Eestlased on harjunud kannatama – kaamost, kehva kliimat, kurje naabreid, kõrgeid hindu, halba muusikat, rumalaid nalju. Nimekiri võiks olla lõputu! Miks mitte kannatada siis ära ka need mõned kilomeetrid roolis ilma telefonita?

Suurem osa sõidukijuhtidest on veendumusel, et nad kasutavad roolis olles telefoni nii vähe kui võimalik ja oskavad seejuures ise hästi hinnata, millal seda on ohutu teha. Tegelikkuses on igapäevastes liiklussituatsioonides juhi tähelepanu alati hajutatud – samaaegselt tuleb keskenduda mitmele auto juhtimisega seotud aspektile ja ka liikluskorraldusele, teiste juhtide käitumisele ning muudele võimalikele ootamatustele. Teiste liiklejate tegevust ei ole meil võimalik kontrollida, kuid juhina saame teha kõik selleks, et mitte kaotada telefoniga rääkides oma niigi piiratud tähelepanu.  Hajameelsed juhid kipuvad paraku ka rohkem kihutama, neil on pikem reageerimisaeg ja sageli jääb neil liikluskeskkonnast oluline info märkamata.

Roolis helistamine, sõnumite saatmine, pildistamine või sotsiaalmeedia kasutamine, röövib telefon autojuhilt kõige tähtsama – tema tähelepanu. Seepärast annabki kampaania selge soovituse „Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni“. 
 

Soovitused ohutumaks liiklemiseks:  
 

• Mõtle marsruut enne teele asumist läbi.
• Seadista telefonis Do Not Disturb funktsioon või selle võimaluse puudumisel lae alla rakendus, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamise.
• Telefoni kasutamiseks peata sõiduk ohutus kohas või palu sõnumi saatmiseks ja kõnele vastamiseks kaassõitja abi. 
• Väikse lapsega sõitma minnes arvesta võimalusel lisaajaga, et vajadusel teha temaga tegelemiseks pause.
• Väldi helistamist pereliikmele või kolleegile, kui tead, et ta on roolis. Tööandjana julgusta oma töötajaid roolis olles kõnedele mitte vastama, vaid ohutus kohas peatudes tagasi helistama.
• Kui siiski pead telefonile vastama, ütle et sõidad ja helistad hiljem tagasi.
• Kindlasti väldi roolis olles stressirohkeid vestlusi.

2025. aasta küsitlusuuring kõrvaliste tegevuste teemal näitab, et:
 

• Üle 95% vastajatest leiab, et alkoholi mõju all juhtimine, sõnumite või postituste saatmine ja lugemine roolis ning punase tule alt läbisõit kujutavad endast tõsist ohtu. 

• Autojuhtide ja kõigi vastajate võrdluses ilmnevad väikesed erinevused mobiiltelefoni kasutamise (ilma käed-vabad-seadmeta) hinnangutes – autojuhid peavad neid riske veidi harvem tõsiseks ohuks kui vastajad keskmiselt.

• Ligikaudu kaks kolmandikku autojuhtidest on viimase 12 kuu jooksul kasutanud sõiduki juhtimise ajal telefoni, sealhulgas 14% teeb seda sageli. Telefoni kasutamine roolis on aastaga kasvanud 60%-lt 65%-le, kuigi pikemas vaates on see näitaja kõikunud vahemikus 60–71%.

• Sotsiaal-demograafilises võrdluses kasutavad telefoni roolis sagedamini 25–49-aastased, eriti 35–49-aastased juhid. Samuti on telefoni kasutamine roolis levinum kõrgema sissetulekuga inimeste ja lapsevanemate seas. Mehed kasutavad roolis telefoni sagedamini kui naised ning eestlased enam kui muust rahvusest Eesti elanikud.

• Kõige sagedamini kasutatakse telefoni kõnede vastuvõtmiseks ja helistamiseks, eelkõige pereliikmete, tuttavate või töökaaslastega suhtlemiseks. Telefoni roolis kasutanud juhtidest 94% on vastanud kõnedele, 72% on ise helistanud pereliikmele, 58% teinud tööalaseid kõnesid ning 57% helistanud sõpradele või tuttavatele. Muud tegevused jäävad alla 25% nende juhtide seas, kes telefoni roolis kasutavad.

• Juhtidest, kes roolis helistavad või kõnesid vastu võtavad, kasutab 49% alati käed-vabad-seadet. Telefoni käes hoidmine on sagedasem meeste ning Kesk-Eesti ja maa-asulate elanike seas.

• Liiklusohtlikke olukordi on kogenud 26% autojuhtidest; neist 7% seostab olukorda telefoni kasutamisega. Sarnase sagedusega on mainitud ka vestlust kaassõitjatega (9%), navigatsiooniseadme kasutamist (8%) ning muusika vahetamist või raadiojaama otsimist (8%).

Rohkem infot leiab SIIT.