Kergliikurijuht

Kergliikuriks loetakse ühe inimese istekohata sõidukit, mille suurim kiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW. Kergliikuriga sõitmisel ei tohi sarnaselt teiste sõiduvahenditega ohustada ennast ega teisi liiklejaid. Järgnevalt on kokku koondatud peamised liiklemise reeglid, mida meeles pidada.

Elektritõukerattaga sõitmine

Enne elektritõukerattaga sõitma asumist:

  • tutvuge sõiduki rentimistingimuste ja/või kasutusjuhendiga; 
  • õppige sõitma liiklusele suletud alal;  
  • kontrollige, et elektritõukeratas on tehniliselt korras: 
    • signaalkell või muu helisignaalseade töötab,  
    • pidurid on korras,
    • ees on valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli;
    • aku on täis; 
  • tehke end liikluses nähtavaks: 
    • pimedal ajal või halva nähtavuse korral peab sõites ees olema valge ja taga punane tuli,
    • kasutage tulesid ka valgel ajal, kandke sõites erksavärvilisi riideid ning pimeda ajal lisage riietele helkur;
    • mõelge teekond läbi ja eelistage rahulikuma liiklusega tänavaid.

Elektritõukerattaga sõites:

  • sõitke alati kaine peaga;
  • sõitke sõidukil üksi;
  • kandke kiivrit (alla 16-aastastele on kiivri kandmine kohustuslik); 
  • liigelge kergliiklusteel ehk jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel, jalgteel või kõnniteel;
  • valige tee- ja liiklusoludega sobiv sõidukiirus ning ärge ületage lubatud 25 km/h;
  • arvestage ootamatuste ja ohtudega, nagu kõrged äärekivid, augud tees või libedus;
  • sõitke alati tee paremas servas ja mööduge teistest liiklejatest vasakult poolt;
  • vähendage jalakäijate läheduses kiirust ja mööduge neist väikesel kiirusel piisavalt kaugelt;
  • märgake teisi liiklejaid ja arvestage, et nad võivad käituda ettearvamatult.

Elektritõukerattaga ristmikule lähenedes:

  • võtke hoog aegsasti maha, jääge seisma, vaadake ja veenduge, et autosid ei lähene või need on seisma jäänud; 
  • ületage tee jalakäija kiirusega sõites; 
  • tulge enne raudteeülekäigukohta sõidukilt maha ning ületage raudtee sõidukit käekõrval lükates.

Enne sõidutee ületamist: 

  • tuleb valida ületuskoht, kust avaneb hea nähtavus mõlemale poole;
  • ei ole mõistlik eeldada, et juhid annavad teed – enne ületamist tuleb oodata selget märguannet (pilkkontakt, peatumine);
  • halbades nähtavustingimustes (pargitud sõidukid, pime aeg jms) tuleb olla eriti tähelepanelik.

Reguleerimata ülekäigurada on märgistatud ülekäigurada, millel puuduvad foorid:

  • enne ülekäigurajale astumist peab peatuma, vaatama mõlemale poole ja veenduma, et ületamine on ohutu;
  • kõige ohutum on ületada sõiduteed jalakäijana, tõukeratas käekõrval;
  • kui ületatakse teed sõites, tuleb arvestada, et autojuhid ei ole kohustatud teed andma.

Reguleeritud ülekäigurada on reguleeritud valgusfooriga:

  • foorituled kehtivad ka tõukerattaga liiklejatele;
  • sõiduteed on soovitatav ületada otse ja jalakäija kiirusel (3–5 km/h);
  • rohelise tulega teed ületades tuleb ka veenduda, et sõidukid on tegelikult peatunud;
  • rahvahulgas teed ületades ohutuse tagamiseks võib olla vajalik lükata tõukeratast käekõrval.

Ülekäigukoht – markeerimata tee ületuskoht, mõnikord valgustatud ja ohutussaartega:

  • sõiduteel liiklejatel on eesõigus ning nad ei ole kohustatud teed andma;
  • teed tohib ületada üksnes siis, kui sõidutee on täielikult vaba;
  • halbades nähtavustingimustes on soovitav tulla sõidukilt maha ja ületada tee jalgsi;
  • eriti tähelepanelik tuleb olla kitsastes või kurvilistes lõikudes ja kohtades, kus on pimenurgad.

Raudtee ületamine raudteeülekäigul:

  • raudteed tuleb ületada jalgsi, tõukeratas käekõrval;
  • enne raudtee ületamist tuleb peatuda ja kontrollida olukorda mõlemas suunas;
  • raudteed ei tohi ületada, kui tõkkepuu on all, foor vilgub või kõlab helisignaal;
  • rööbastele ei tohi jääda seisma ega peatudes pöörata raudteele selga.

Elektritõukerattaga sõitu lõpetades:

  • parkige sõiduk nii, et see ei jää teistele liiklejatele ette: kõnnitee äärde parkides jätke jalakäijale möödumiseks vaba ruumi vähemalt 1,5 meetrit.

Soovitused lapsevanemale elektritõukeratta ostmiseks ja kasutamiseks

Elektritõukeratas ei ole mänguasi, vaid liiklusvahend, mis nõuab tähelepanu ja oskusi nagu jalgrattasõit. Hea tasakaal ei tähenda veel valmisolekut iseseisvalt liikluses hakkama saamiseks. Elektritõukeratast tuleks kasutada ainult siis, kui laps tunneb liiklusreegleid ja oskab hinnata ohtlikke olukordi.

Küsi enne ostu endalt:

  • Kas laps oskab jalgrattaga turvaliselt sõita?
  • Kas ta teab, kuidas teed ületada, peatuda ja teistega arvestada?
  • Kas ta on rahulik, tähelepanelik ja vastutustundlik?

Suurus ja stabiilsus: vali mudel, mis on lapse kasvule ja kaalule vastav. Liiga suur või raske tõukeratas on ohtlik ja raskesti juhitav.

Kiirusepiirang: paljudel tõukeratastel saab kiirust piirata läbi rakenduse – soovitatav on 10–15 km/h väiksematele ja kuni 20 km/h vanematele lastele. Väldi mudeleid, mida saab manuaalselt modifitseerida kiiremaks. Kasuta rakendusel parooli, et laps ei saaks ise seadeid muuta.

Pidurid ja juhitavus: veendu, et laps suudab pidureid kasutada ilma tasakaalu kaotamata.

Suunatuled: võimalusel eelista mudeleid, millel on suunatuled sisse ehitatud – nii ei pea laps sõidu ajal juhtrauast lahti laskma ja saab turvaliselt oma suunamuutustest või möödasõitudest märku anda.

GPS ja jälgimine: võimalusel kasuta rakenduses asukoha jälgimise funktsiooni.

Kontrolli regulaarselt sõiduki seisukorda:

  • kontrolli pidureid ja tulesid enne igat sõitu;
  • veendu, et aku on laetud;
  • vajadusel tee hooldust koos lapsega, et ta õpiks oma sõidukit tundma.

Harjutage turvalises, suletud alas – näiteks tühjas parklas või kooli platsil.

Õppige koos, kuidas:

  • pidurdada ohutult;
  • pöörata ja tasakaalu hoida;
  • kiiresti, kuid turvaliselt seisma jääda.

Rõhuta, et:

  • teeületusel tuleb maha tulla ja ratast käekõrval lükata;
  • sõidetakse kaks kätt lenksul, ilma telefoni või kõrvaklappideta;
  • kergliiklusteel sõidetakse paremal pool, möödasõiduks jäetakse ruumi ja jalakäijate läheduses vähendatakse kiirust.

Jälgi lapse kogemust ja räägi liiklusest regulaarselt:

  • küsi, kuidas sõit läks, kas tekkis ohtlikke olukordi või raskusi;
  • toeta lapse enesekindlust ja vastutustunnet;
  • tuleta meelde, et liiklus on koostöö, mitte võistlus.

Kohustuslik on kanda kiivrit. Lisaks on soovitatavad põlve- ja küünarnukikaitsmed. Erksad või helkurdetailidega riided muudavad lapse nähtavamaks nii päeval kui hämaras.

Pimedal ajal peab elektritõukerattal olema ees valge ja taga punane tuli.

Kontrolli, et raami kõrgus ja juhtraua asend sobivad lapse pikkusele. Sõiduk ei tohiks olla nii raske, et laps ei suuda seda ohutult tõsta ega juhtida.

Väldi mudeleid, millel on:

  • mootori võimsus üle 1000 W;
  • tippkiirus üle 25 km/h.

Lepi lapsega selgelt kokku:

  • kus ja millal ta tohib sõita (nt mitte sõiduteel ega pimedas);
  • kas kooliteel on sõit lubatud;
  • millised on kiivri ja varustuse kasutamise reeglid;
  • mis juhtub, kui reegleid eiratakse.

Tuleta meelde: elektritõukeratas on liiklusvahend, mitte mänguasi.

Hea algus on jalgratturi koolitus, mida pakutakse koolides. Kui lapse koolis jalgratturi koolitust ei pakuta, saab ka kodus teha „õppetreeningu“ – harjutada pidurdamist, pöördeid ja liiklusreegleid mängulisel viisil. Jalgratturi juhtimisõiguse kohta saab lugeda siit

Lisaks on võimalus koos lapsega juurde vaadata kergliikuri koolituse õppevideot

Korduma kippuvad küsimused

Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelpool nimetatud teed puuduvad.​ Laste k​​​​​​ergliikuriga liiklemise vanusepiirangud on seotud teede ja teeosadega, kus soovitakse sõita ning kas lapsel on kaasas täiskasvanud saatja.

Alla 8-aastased lapsed (sh koos täiskasvanud saatjaga) ei tohi sõita sõiduteel. 

8–15-aastane noor, kellel pole jalgratturi juhiluba võib sõiduteel sõita ainult täiskasvanu järelevalve all, kui puuduvad ülalloetletud teed ja teeosad.

10–15-aastane jalgratturi juhiloaga noor võib sõiduteel sõita iseseisvalt, kui puuduvad ülalloetlud teed ja teeosad.

Kergliikuriga sõites peab alla 16-aastane juht kandma jalgratturikiivrit. Soovituslik on kanda jalgratturikiivrit ka täiskasvanud kergliikuri juhtidel.

Mitmekesi sõitmine takistab juhi vaatevälja, raskendab tasakaalu hoidmist ja pidurdamist, häiritud on pidevalt muutuva liikluse tajumine, koormab sõidukit ja on selle ohtlikkuse tõttu ka seadusega keelatud.

Kergliikuri maksimaalne lubatud sõidukiirus on kuni 25 km/h. Kiirus tuleb valida vastavalt tee ja ilmaolule ja keskkonnale. Näiteks õuealal liikudes tuleb kiirust alandada kas 20km/h või teha seda jalakäija kiirusel. Jagatud jalgratta-ja jalgteel tuleb jälgida jalakäijaid ja vastavalt valida ka kiirus, vajadusel tuua kiirus alla 12-15 km/h. Meeles tuleb pidada, teel valitseva kiirusepiirangu võib kehtestada kohalik omavalitus ning see kehtib nii rendi kui erasõidukitele.

Kergliikurijuht peab vähendama kiirust ja andma teed trammi- või bussipeatuses ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

Enne sõidutee ületamist peab vähendama kiirust, veenduma ohutuses ja ületama tee alati jalakäija kiirusel (5 km/h). Ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu sõites sõiduteed ületades ei ole kergliikurijuhil teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

Jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee ja sõidutee foorita ristumiskohas peab kergliikurijuht andma teed sõiduteel liikluvale juhile, kui tee andmise kohustus pole liiklusmärkidega teisiti reguleeritud.

Raudteeülekäigul tuleb kergliikurilt maha tulla ning ületada tee jalakäijana.

Asulas tohib kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5-meetrise käiguriba.

Liikluses tohib kasutada kergliikurit, mille suurim  valmistajakiirus on kuni 25 km/h ja mootori suurim võimsus on kuni 1 kW. Erandina on lubatud liikluses kasutada enne 01.01.2021. kasutusele võetud st ostetud elektritõukerattaid, mille mootori suurim võimsus on üle 1 kW, kuid suurim kiirus on kuni 25 km/h või on see piiratud kiirusele 25 km/h.

Kergliikureid ei registreerita liiklusregistris.

Elektritõukeratas, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h või mootori võimsus üle 1kW, on sõiduk, millega ei ole lubatud liigelda liikluses.

Sõites elektritõukerattaga ei tohi alkoholi piirmäär ületada väljahingatavas õhus 0,5 promilli ja veres 0,25 promilli. Piirmäära ületades võib see kaasa tuua kuni 200 eurose rahatrahvi. Soovitame suhtuda elektritõukrattasse, kui igasse teisesse sõidukisse ning olla juhtimise ajal kained.

Eesti liikluses tohib sõita elektritõukeratas, mille võimsus on kuni 1kw (1000w) ja mille valmistajakiirus ei ületa 25km/h. Võimsamaks ja kiiremaks tuunitud sõidukid ei kategoriseeri enam kergliikuri alla ning seda võib käsitleda kuid lubadeta juhtimist, mille rahatrahv on 800 eurot. Tuunitud sõidukeid võib kasutada ainult avalikule liiklusele suletud territooriumitel.

Jah, kui sinu kergliikuri suurim kiirus on üle 14 km/h või mass üle 25 kg.

Selleks, et kui põhjustad avarii või vigastad kedagi, hüvitab kahju kindlustus, mitte sina oma taskust.

Kindlustust saab teha tehnilise passi või seerianumbri alusel.

Ei ole. Kui su tõukeratta maksimaalne kiirus on kuni 14 km/h ja mass alla 25 kg, siis kindlustust vaja pole.

Jah, kindlustuse nõue on mootoriga kergliikuritele (nt elektritõukeratas, elektriratas, tasakaaluliikur). Tavalisel jalgrattal kindlustust vaja ei ole.

Kas sellest lehest oli abi?

Viimati uuendatud 10.04.2026

open graph imagesearch block image