Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

Ehitusseadustiku § 38 lõike 1, § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2², 2³, 4, 8, 8¹ ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 12.03.2026  korraldusega nr 1.1-3/26/172 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva Veskisild silla asemele uue silla ehitamine ja Jõukanal II silla likvideerimine Kavandatava tegevuse asukohaks olevad Jõukanal II sild ja Veskisild paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 20302:002:1514 ja 20801:001:0881) Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla ja Jeti külas. Projekti ala ulatub ka Patküla küla territooriumile. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisilla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Tee ehitusloa andmisel KMH algatamata jätmise otsuse aluseks olev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:
   • Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.
   • Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad jääma kõrgveevälisele perioodile.
   • Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.
3. Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.
4. Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase leondumist.
5. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund.
6. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.
7. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.
8. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.
9. Vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus (vt täpsemalt KMH eelhinnangu ptk 4.3).
10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
13. Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
14. Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.
15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.
16. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Otsustaja on Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn). Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti planeerimise osakonna projekteerimise üksuse projektijuht Tiit Vunk (e-post [email protected], tel 5918 5199).