Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

Ehitusseadustiku § 38 lõike 1, § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2², 2³, 4, 8, 8¹ ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 25.02.2026  korraldusega nr 1.1-3/26/124 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojektiga“ kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine. Kavandatava tegevuse asukohaks on Harju maakond, Saku vald, Lokuti ja Saustinõmme küla.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Erosiooni või reostuse vältimiseks ladustada ehitusmaterjale ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada. 
3. Veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks. 
4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.
5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 
6. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 
7. Ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu. 
8. Veekaitsevööndis puu-ja põõsarinde raiumiseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek.
9. Silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 
10. Ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. 
11. Paigaldada silla alustele kallasradadele projektist erinev, sõralistele sobivam pinnakate.

Otsustaja on Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn). Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti planeerimise osakonna projekteerimise üksuse projektijuht Tiit Vunk (e-post [email protected], tel 5918 5199).