Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja jalgratta- ja jalgtee silla ehitusprojektidega kavandatavatele tegevustele

Ehitusseadustiku § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, liiklusseaduse § 1¹ lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2², 2³, 4, 8, 8¹ ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 18.05.2026  korraldusega nr 1.1-3/26/331 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja  jalgratta- ja jalgtee silla ehitusprojektidega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine ja bussipeatuste ümberehitamine kergliiklejate liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil. Ehitusloa aluseks olevate projektidega on lahendatud valgustatud jalgratta- ja jalgtee, jalgteeühenduste ja teeületuskohtade rajamine, Piira bussipeatuse ümberehitamine ja olemasoleva kivisilla ümberehitamine jalgratta- ja jalgtee sillaks. Kavandatav tegevus toimub riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 90002:001:2860) ja munitsipaalomandis kinnisasjadel (66301:019:0291 ja 66301:019:0032) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira külas ja Rakvere linnas.

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju eelhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid:

   2.1. Arvestada Piira silla ümberehitamisel muinsuskaitse eritingimustega, eelhinnangu ptk 4.3. 
   2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).
   2.3. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
   2.4. Piira silla restaureerimise ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri karstioru põhja jäävat taimestikku, et vältida sügavuse muutumist. Eemaldada ainult see osa, mis on vältimatult vajalik ehitustegevuseks.
   2.5. Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil karstiorg on kuiv (karstiorus ei esine veevoolu). Võimalusel tuleb säilitada elujõulised puud ja põõsad, arvestades, et piirkonnas esineb ajutist (hooajalist) veevoolu. Puittaimestiku säilitamine on vajalik karstialale iseloomuliku erosiooni- ja varinguohu leevendamiseks ning pinnase kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet tuleb vältida lindude pesitsusperioodil. Pesitsemise tippaeg on 15. aprillist 15. juulini. Juhul, kui raie soovitakse siiski läbi viia pesitsusperioodil, tuleb enne puude raiet veenduda, et seal ei oleks pesitsevaid linde.
   2.6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette oleks välistatud kogu ehitusperioodi vältel, sealhulgas tugevate sademete ajal, mil reostusoht on suurem. 
   2.7. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Ehitusperioodi vältel peavad olema kohapeal kättesaadavad vahendid reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja likvideerimiseks.
   2.8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
   2.9. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
   2.10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
   2.11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel ehitusel tekkivaid jäätmeid taaskasutada. 
   2.12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.
   2.13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
   2.14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
   2.15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. Reostuse korral tuleb tööd viivitamatult katkestada ning asuda reostust likvideerima.

Otsustaja on Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn). Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti planeerimise osakonna projekteerimise üksuse projektijuht Marge Kelgo (e-post [email protected], tel 53499226).