Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

Ehitusseadustiku § 38 lõike 1, § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2², 2³, 4, 8, 8¹ ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 10.03.2026  korraldusega nr 1.1-3/26/162 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 asuv lõik paikneb Põlva maakonnas Põlva vallas osaliselt Põlva linna ja Rosma küla territooriumil riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 62001:004:0395; 61903:002:0349), riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 lõik Rosma külas riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61903:003:0729).

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Projektiga on Ringtee 10 (katastritunnus 62201:001:2371) ja Ringtee 12 (katastritunnus 62201:001:2370) kinnisasjade piirile olemasoleva ristmiku asemele kavandatud jalakäijatele ja jalgratturitele ühendustee riigiteega. Maade omandamise menetluses selgus, et antud asukohas on siiski vajalik ristmiku säilimine. Seega tuleb ehitustööde käigus ühendustee asemele rajada ristmik sarnastes parameetrites nagu olemasolev ristmik.
3. Pikendada Kaldamäe tee 2 kinnisasjaga (katastritunnus 62201:001:2337) külgnevasse lõiku projekteeritud plankaeda suurusjärgus 4 m võrra. Pikendatava osa täpne paiknemine lepitakse kokku ehitustööde käigus.

Keskkonnameetmed

1. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.
2. Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
4. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.
5. Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).
6. Kaldamäe tee 2 kinnisasjal asub salvkaev lähedal ehitatavale jalgratta- ja jalgteele. Ehitajal tuleb enne ehitustöödega alustamist kindlaks teha kaevu seisukord ning tagada, et ehitustöödega ei kahjustataks kaevu konstruktsiooni. Ehitatud lahendus ei tohi põhjustada põhjavee reostuse ohtu veeseaduse § 154 lg 5 mõistes.
7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
9. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
10. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
12. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Otsustaja on Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn). Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti planeerimise osakonna projekteerimise üksuse projektijuht Anni Luht (e-post [email protected], tel 5090807).