Kütusekulu teatmik

Aitamaks tarbijal valida ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõiduauto on koostatud kütusekulu ja CO2 heitmeid kajastav teatmik.

Teatmikust leiab andmed käesoleval aastal müügis olevate uute sõiduautode kohta. Ostmise ajal targalt tehtud valik võib tulevikus sõidukile tehtavaid kulutusi oluliselt vähendada ning sealjuures on võimalik anda väärtuslik panus kliima ja keskkonna parendamiseks.

Teatmikus kuvatakse tüübikinnituse katsetuste käigus saadud mõõtmiste tulemusi.

Kütusekulu teatmik asub siin.

Kütusekulu ja CO2 andmed on energiamärgise sildi abil kättesaadavad paralleelselt ka uute sõiduautode müügikohas iga konkreetse sõiduki juures.

Kütusesäästlik sõiduk annab endast märku igal tankimisel. Aastal lõikes võib sellest kujuneda korralik kokkuhoid. Kütusekuluga 6 l/100km ja aastase läbisõiduga 15000 km on aastane maksumus 1,04 eurose liitrihinna juures 936 eurot. Vähendades sõiduki kütusekulu 1 liitri võrra on võimalik aastas kokku hoida 156 eurot (17%). Sarnaselt on võimalik ka elektriautode puhul arvutada madalama elektritarbimisega sõidukile kokkuhoitav elektrikulu.

Sõiduautode kütusekulu ja CO2 heitmeid mõjutavad oluliselt sõidutingimused, sõiduvõtted, liiklussituatsioonid ja tehniline seisukord. 

Biokütusele mittesobilikud sõidukid

Üle Euroopa on eesmärgiks saavutada õhu kvaliteedi tase, mis ei suurendaks negatiivset mõju ja ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on kehtestatud mootorikütustele kvaliteedi nõuded, milles määratakse muuhulgas mootoribensiinis sisalduva biokütuse osakaal. Biokütustel on oluline osa kliima kaitsmisel, sest võrreldes tavapäraste kütustega tekitavad praegu kasutatavad biokütused vähem kasvuhoonegaase. Biokütuste kasutamiseks vajalikud toormaterjalid on ajapikku taastuvad ja nii panustatakse naftavarude säästmisele.

Seni on tanklates pakutud etanoolisisalduseta mootoribensiini ja kuni 5% etanoolisisaldusega pliivaba mootoribensiini. Õhu kvaliteedi nõuete täitmiseks tuleb tanklatel hakata pakkuma lisaks tavapärasele ka suurema biokütuse osakaaluga mootoribensiini, mida teatakse kui E10 ehk kuni 10% etanoolisisaldusega pliivaba mootoribensiini. E10 mootoribensiini tankuril peab olema kindlasti vastav märgistus.

E10 mootoribensiini võib kasutada piiranguteta sõidukitel, mis sellise mootorikütuse kasutamiseks on kavandatud. Kõikidele uutele sõidukitele on E10 mootoribensiin sobilik. Teistel sõidukitel E10 kasutamise sobivuse kontrollimiseks on AMTEL (Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit) koostanud ülevaate. Info selle kohta leiate allolevalt lingilt lisainfo biolisandiga kütuse kasutamise kohta.

Pane tähele:

  • Kui sõiduk ei ole ette nähtud tarbimaks E10 mootoribensiini, siis tuleb tankida tavapärast E5 mootoribensiini, mida kütusemüüjad ka edaspidi tanklates pakuvad.
  • Sõidukeid, mis ei ole ettenähtud kasutamiseks E10 mootoribensiiniga, võib juba ühekordsel E10 mootoribensiiniga tankimisel pöördumatult kahjustada.
  • Kui sõiduki valmistaja on sõidukis kasutatavale mootorikütusele määranud nii oktaanarvu kui seadnud etanooli sisalduse piiri, siis tuleb mootorikütust tankides järgida mõlemat näitajat.

E10 mootorikütuse kasutamiseks sõidukiga seotud tehniliste küsimuste tekkimisel palume ühendust võtta sõiduki ametliku margiesindusega

Kasvuhoonegaasid ja mootorsõiduk

Ülemaailmne õhutemperatuuri tõus on peamine nüüdisaja kliimamuutuste väljendus, mis võib järgneval aastasajal kujuneda üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks. Maa temperatuuri kujunemisel on oluline tegur kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

Inimesed mõjutavad järjest enam kliimat ning Maa keskmist temperatuuri põletades fossiilseid kütuseid, raiudes metsi ning kasvatades kariloomi. See suurendab märkimisväärselt, ja Maa ajaloo mõistes väga lühikese perioodi jooksul, atmosfääris looduslikult olevate kasvuhoonegaaside (süsinikdioksiid CO2, metaan CH4 ja dilämmastikoksiid N2O ehk naerugaas) koguseid, suurendades seeläbi kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist. Süsinikdioksiid on peamine inimtegevusest tulenev kasvuhoonegaas, ligi 64% inimtekkelisest kliimasoojenemisest tuleneb CO2-st. CO2 sisaldus on praegu ligi 40% võrra suurem võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ja on viimase 160 000 aasta suurim. Kliimasoojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning negatiivsed mõjud inimeste tervisele.

Transpordisektor mõjutab nii elu- kui looduskeskkonda mitmel moel. Alustades tõsistest kõrvalmõjudest nagu ressurssi üleliigne kasutus, õhusaaste ja müra tekkimine kui ka ulatuslikest tagajärgedest kliimamuutuse ja elukohtade hävimise näol. Transpordi sektor põhjustab ligi veerandi Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside koguheitest, olles teisel kohal energeetika sektori järel.

Rohkem kui 2/3 transpordi sektori kasvuhoonegaaside heitest pärineb maanteetranspordist. Tekitatud kasvhoonegaaside heitkogus on tihedalt seotud mootorisõidukite kütusekuluga, mis omakorda sõltub sõiduki läbisõidust ja automudeli keskmisest CO2 heitest. CO2 koguheide on transpordisüsteemi säästlikkuse üks n-ö võtmenäitajatest, mis viitab kogu transpordisüsteemi säästlikkusele, energiatõhususele, fossiilkütustest sõltuvusele ning teiste välisõhu saasteainete heitkogustele.

Kasvuhoonegaaside koguheide sõltub transpordisektoris kasutatavate kütuste süsinikusisaldusest. Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamine aitab EL-il saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärke transpordis kasutatava kütuse süsinikusisalduse vähendamise kaudu. EL on kehtestanud eeskirjad, mis piiravad kerg- ja raskeveokite saasteainete heitkoguseid. Rohkem informatsiooni kütuste nõuetele leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt.

EL on seadnud 2020. aasta eesmärgiks katta 10% transpordisektori kütusevajadusest taastuvate energiaallikatega, eelkõige biokütustega. Eestis on peamiseks alternatiivseks kütuseks kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan/surugaas. Euroopa Komisjoni avaldatud uuringus, milles käsitletakse alternatiivsete kütuste arengut Euroopa Liidu transpordisektoris, leiab antud teema kohta täpsemat informatsiooni.

Säästlik sõit

Kütusekulu on kerge vähendada, kui tead ja rakendad sobilikke abinõusid. Selleks soovitame järgmisi säästuabinõusid:

  • Vali väiksema kütusekuluga auto
    Auto valikul arvesta oma tegelike vajadustega. Vali auto, mis tarbib vähem kütust. Ka auto suurus mõjutab kütusekulu. Suur auto kulutab enam kui väike, suur mootor kulutab reeglina enam kui väike.
  • Ära vea kaasas ülearust kraami
    Liigne õhutakistus ja kaal suurendavad kütusekulu. Eemalda katuseraam, suusakast ja ülearused esemed autost kohe, kui vajadus nende järele on lõppenud (see vähendab kütusekulu ~1 liitri võrra 100 km kohta).
  • Hoia auto tehniliselt korras
    Sõiduk peab alati olema suurepärases tehnilises seisukorras. Must õhufilter, kehvad süüteküünlad või vigane elektrisüsteem mitte ainult ei vähenda sõiduki võimsust, vaid suurendavad ka kütusekulu ja heitgaase. Regulaarselt tuleks kontrollida rehvirõhkusid, sest vale rehvirõhk muudab oluliselt kütusekulu ning mõjutab sõiduohutust. Seetõttu tuleb oma sõidukit korrapäraselt kontrollida ja hooldada.
  • Kasuta mootori lisasoojendusseadmeid, kui välistemperatuur on alla +5
    Külmalt käivitatud auto kulutab esimeste kilomeetrite läbisõidu ajal oluliselt rohkem kütust kui soojendatud auto. Kasuta võimaluse korral mootori elektrilist eelsoojendit.
  • Planeeri auto kasutamist, ühenda asjaajamisi
    Minimeeri autokasutust, ühildada mitmed asjaajamised ühele sõidukorrale. Kui võimalik, siis kasuta auto asemel ühissõidukit, kõnni jala või sõida jalgrattaga.
  • Vali lühem sõiduteekond ning planeeri sõiduaega
    Kui võimalik, siis väldi ummikutundlikke marsruute ning tipptundidel sõitmist. Nii säästad aega ja vähendad ka ise ummikuid, ühtlasi annad panuse üldise heitgaasi hulga vähenemisele.
  • Kasuta kõrgeimat käiku, mille juures mootor veel ühtlaselt veab
    Tasasel maal ja allamäge sõitmisel kasuta auto veeremisenergiat ning seejuures kõrgemat käiku. Väldi sõitmist madala käiguga mootori kõrgetel pöörlemissagedustel. Suurel koormusel aga väldi sõitmist mootori madala pöörlemissagedusega.
  • Kiirus lisab kütusekulu
    Kütusekulu kasvab oluliselt, kui kiirus on kõrgem kui 80 km/h.
  • Kasuta mootoriga pidurdamist, kus see on võimalik
    Tänapäevased sissepritsemootorid ei kuluta kütust, kui toimub mootoriga pidurdamine või sõiduki veeremine näiteks allamäge kõrge käiguga.
  • Sõida sujuvalt
    Sõida ühtlaselt liikluse rütmis, möödumistega ei võida tihedas liikluses aega, sagedaste ja asjatute kiirenduste ja pidurdamistega suurendad oluliselt kütusekulu. Loe hoolikalt enda ümber toimuvat liiklust: näiteks ei tasu rutata punase fooritule juurde ootama, kasulikum on sinna jõuda rohelise tule ajal. Hoia piisavat pikivahet - nii saad sõita ühtlaselt ja ennetada olukorda paremini.

Viimati uuendatud 11.02.2021