Sõiduohutus
Liiklusohutuse tagamiseks on oluline, et mootorsõidukijuht järgiks kehtivaid liiklusreegleid ning arvestaks teiste liiklejatega.
Sõiduohutust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sõidukiirus, juhi kainus, tähelepanu hajumine, väsimus ning tuled ja rehvid. Samuti on oluline tagada turvavarustuse nõuetekohane kasutamine, mille juures tuleb tähelepanu pöörata ka lapse ohutule sõidutamisele ja lemmiklooma turvalisele transpordile.
Hea teada
Infoleht "Lapse turvaline sõidutamine"Soovitused, kuidas sõidutada last turvaliselt autos, ühistranspordis, taksos ja jalgrattal.
Infoleht "Vanemaealisele sõidukijuhile"Abimaterjal eakale sõidukijuhile.
Infoleht "Abiks vanemaealise sõidukijuhi pereliikmele"Soovitused eaka toetamiseks autojuhtimise jätkamisel või vajaduse korral juhtimisest loobumiseks.
Infoleht "Vanemaealisele liiklejale"Abimaterjal eakale jalakäijale, jalgratturile, sõidukijuhile ja sõitjale.
Sõiduki juhtimist mõjutavad tegurid
Kiirus
Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks liiklusõnnetuste põhjustajaks ja oluliseks tagajärgede mõjutajaks.
Sõiduautosid testitakse pidevalt, et tagada autos viibivate inimeste maksimaalne turvalisus laupkokkupõrke korral. Suurtel kiirustel liiklusõnnetustesse sattudes turvapadjad, -vöö ja kõikvõimalikud muud turvameetmed autos ei pruugi piisavalt kaitsta. Euro NCAP (European New Cars Assessment Programme) testimisvideo.
Sõidukiirus ja peatumisteekond
Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Reageerimisaeg on see, mida juht oluliselt muuta ei saa. Ohu märkamisest (näiteks laps või loom jookseb ootamatult teele) kuni jala piduripedaalile vajutamiseni kulub keskmiselt 1 sekund. 90 km/h kiirusel läbib auto selle jooksul 25 meetrit.
Kiiruse kasvuga pikeneb ka peatumisteekond. Sõites kuival asfaldil 90 km/h asemel kiirusega 100 km/h, pikeneb peatumisteekond keskmiselt 13 meetrit.
- Reageerimisteekond pikeneb võrdeliselt kiiruse suurenemisega.
- Pidurdusteekond kasvab kiiruse suurenedes ruudus (ruutsõltuvus).
- Kaks korda suurema kiiruse korral on pidurdusteekond umbes neli korda pikem.
Joove
Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on ohtlik nii juhile endale kui ka teistele liiklejatele. Seaduse järgi on sõiduki juhtimine keelatud, kui juhi veres on alkoholi sisaldus 0,20 promilli või rohkem, mis vastab 0,10 milligrammile alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Isegi väike kogus alkoholi võib mõjutada juhi reaktsioonikiirust, tähelepanuvõimet ja otsustusoskust.
Kuidas mõjutab alkohol juhtimisvõimekust?
- Tekib liigne enesekindlus (petlik tunne, et meeled on teravnenud).
- Vaateväli aheneb tunnelnägemiseks.
- Pikeneb reaktsiooniaeg.
- Vähenevad koordinatsiooni- ja hindamisvõime.
- Halveneb kiiruse, aja ning vahemaade taju.
- Väheneb keskendumisvõime.
- Suureneb väsimus.
Miks on joobes juhtimine ohtlik?
Kuigi inimene ei pruugi ise tajuda, sest tekib petlik tunne nagu oleks meeled teravnenud, tuju tõuseb ning tekib liigne enesekindlus, siis juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi sõiduvõtteid. 0,5-promillise joobega rooli minnes kasvab autojuhil liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus kaine juhiga võrreldes 3 korda ning fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus juba 5 korda. Alkoholi koguse 1,5 promilli puhul veres on surmajuhtumiga lõppevate õnnetuste määr umbes 200 kordne võrreldes kainete juhtidega.
Kainenemine
95% alkoholist väljub organismist tänu maksa tööle. Väga väike kogus eraldub hingeõhu, naha ja uriini kaudu. Ainus moodus kainenemiseks on aeg.
5% kangusega 0,5 liitrine õlu (mis sisaldab 20 grammi puhast alkoholi) ei kao organismist kiiremini kui 2 tunniga. 80 kg kaaluval tervel mehel võtab seega alkoholi täielik kadumine organismist aega vähemalt 2,5 tundi. 60 kg kaaluval naisterahval võtab see aega üle 3 tunni.
Alkoholi kehast väljumise aeg
Kuidas vältida joobes peaga rooli istumist?
- Tuleb leppida peo alguses kokku, kes on kaine autojuht.
- Tuleb teha ühine kokkulepe, et keegi ei hakkaks hiljem ise koju sõitma.
- Peo alguses tasub ära võtta autovõtmed, kui on kahtlus, et keegi võib soovida autot juhtida.
- Koju minekuks saab kasutada ühistransporti või kutsuda keegi järele, auto saab tuua ära päev hiljem.
- Juhi kainuses veendumiseks saab kasutada alkomeetrit.
Kui keegi plaanib joobes sõidukit juhtida, tuleb kindlasti takistada. Selleks on oluline selgitada võimalikke tagajärgi või vajadusel sekkuda füüsiliselt, näiteks võtmete äravõtmise teel. Kui muud võtted ei aita, tuleb helistada hädaabinumbrile 112 – see võib päästa nii tema kui ka kellegi teise elu.
Kõrvalised tegevused
Kõrvalised tegevused liikluses on kõik need tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu eemale tema peamiselt tegevuselt ehk sõiduki juhtimiselt.
Levinumateks kõrvalisteks tegevusteks sõidukiroolis on mobiiltelefoniga rääkimine, söömine, joomine, tekstsõnumite lugemine ja kirjutamine, lapsega tegelemine, meikimine ning elav vestlus kaassõitjaga.
Milles seisneb kõrvaliste tegevuste ohtlikkus?
Kõrvalised tegevused mõjuvad pärssivalt juhi sõiduvõimekusele. Sõidu ajal mobiiltelefoni kasutades (käes hoides või vabakäeseade) on fokuseeritud nägemisväli kuni 50% väiksem. See tähendab, et juht võib külgedel toimuvat küll hägusalt näha, aga pole võimeline seda infot töötlema ja sellele piisavalt kiiresti reageerima.
Vabakäeseadme kasutamine ei ole liiklusohutuse seisukohalt oluliselt ohutum kui juhtimine telefoni käes hoides, kuna tegevus häirib juhti mõttelisel tasandil.
Teaduslikult on tõestatud, et inimese aju ei suuda samaaegselt ja veatult sooritada kahte tähelepanu nõudvat tegevust. Sellises olukorras lülitub tähelepanu pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet kannatab. Ohuolukorras ei suuda aju otsustada, kas tähtsam on telefonikõne või tekkinud olukorrale reageerimine (näiteks piduripedaalile vajutamine).
Kuidas kõrvalised tegevused sõidukijuhti segavad?
- Pildiliselt – juhi pilk on teelt eemal. Näiteks GPS-i vaatamiseks, kellegagi rääkimiseks, laste rahustamiseks tagaistmel.
- Käeliselt – juhi käsi on roolilt ära. Näiteks tekstsõnumi kirjutamiseks, söömiseks, joomiseks või millegi haaramiseks.
- Tunnetuslikult – juhi mõtted on mujal kui liikluses. Näiteks telefonivestlusel.
- Heliliselt – ka vestlus ja muud helid hajutavad juhi tähelepanu.
Soovitused sõidukijuhile
- Enne teele asumist tuleb marsruut läbi mõelda ning seadistada GPS juba enne sõitma hakkamist.
- Mobiiltelefoni kasutamiseks tuleb sõiduk peatada ohutus kohas.
- Soovituslik on alla laadida rakendus, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamist või tasub kasutada vastavaid telefoniseadistusi (hääletu režiim, lennurežiim, Do Not Disturb While Driving jne) või NFC-d.
Väsimus
Sõidukijuhtimine vajab suurt keskendumist. Selleks, et see oleks ohutu on oluline olla välja puhanud ning ei tohi sõita ravimite mõju all. Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist.
Miks ei tohi väsinuna sõidukit juhtida?
Väsimusest tingitud valvsuse langus on väsimusega seotud liiklusõnnetuste põhilisem põhjus. Väsimus põhjustab fataalseid õnnetusi seetõttu, et need juhtuvad täiskiirusel, ilma, et juht oleks pidurdanud. Enamasti on tegu laupkokkupõrgete ja teelt väljasõitudega. Seda, millal sõidukijuht täpselt magama jääb, ei ole võimalik ette ennustada. Väsimusele viitavad vähenenud tähelepanu ja reageerimiskiirus, probleemid fokusseerimisega (nn. topeltnägemine).
Mis aitab väsimuse vastu?
Kõige parem väsimuse vastu on regulaarne 7–8 h uni. Krooniline unepuudus (alates 7 päevast) võtab mitmeid päevi aega enne, kui on nii-öelda „järele magatud”. Seetõttu on oluline teada, et ühe nädalavahetusega ei ole võimalik korralikult välja puhata, et inimese tajud ja sooritusvõime taastuks.
Väsimust ei saa maha suruda tahtejõu, juhi suure kogemuste pagasi või motivatsiooniga. Oluline on suurendada eneseteadlikkust ja enesejälgimise oskust, teada enda isiklike võimete piiri, suurendada isiklikku vastutust enda vajaduste eest hoolitsemisel – teha pause, lühikesi uinakuid ning vältida sõitmist, kui tuntakse end väsinuna.
Väsimusest tingitud liiklusõnnetustesse sattumise riskirühmad
- 18–25-aastased noored juhid (elustiil, vähene või halva kvaliteediga uni).
- Kutselised juhid (ebaregulaarne puhkus, häiritud 24 h rütm, töö üksluisus).
- Vahetustega töötajad (ebaregulaarne puhkus, häiritud 24 h rütm).
- Ohtlike unehäirete diagnoosidega juhid (narkolepsia, unetus, uneapnoe).
Millega arvestada, kui planeerid pikemat sõitu?
- Mine rooli alati puhanult. Isegi üks tund tavapärasest vähem und tõstab oluliselt riski sattuda liiklusõnnetusse.
- Pikemat sõitu planeerides on hädavajalik arvestada, et vähemalt iga kahe tunni järel tuleb teha minimaalselt 15-minutiline paus. Eesmärgiks on katkestada üksluine tegevus ja anda kehale (ajule) puhkust.
- Inimese kehal on suurim vajadus magada varahommikul kell 2–6 ja eakamatel inimestel päevasel ajal kell 14–16. Võimalusel vältige pikemaid sõite neil kellaaegadel.
- Kangel kohvil, šokolaadil ning energiajookidel on väsimuse vastu vaid lühiajaline mõju. Une edasilükkamine ergutavate jookidega suurendab veelgi enam unevõlga.
- Aju ei ole võimalik enda tahtele allutada ega kogemusega üle kavaldada. Kui tunned väsimust, peata sõiduk ohutus kohas ja puhka. Parim abinõu väsimuse vastu on väike uinak, tavaliselt piisab ka 15–20 minutist.
- Kroonilises unevõlas juhtidel on suur oht roolis uinumiseks, kuna aju lülitab ülekoormuse/kahjustuse vältimiseks end unerežiimile. Selline unerežiimile üleminek on meie tahtest sõltumatu.
Tuled
Tuled peavad vastama tehase poolt ettenähtud nõuetele, olema korras, reguleeritud ja enne sõidu alustamist puhtad.
- Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Selliselt on võimalik mootorsõidukit õigel ajal märgata ja samuti märkab paremini teisi mootorsõidukeid, liiklejaid, takistusi, teele jooksvaid loomi ning muid ootamatusi teel.
- Valgel ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid, mis võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta. Samuti on lubatud sõidu ajal kasutada lähitulede asemel eesmisi udutulesid, kuid sõiduki selline valguslahendus ei ole soovitatav pimedal ajal.
- Pimedal ajal või halva nähtavuse korral võib kasutada kaugtulesid. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks õigeaegselt. Kasutades kaugtulesid tuleb jälgida, et need ei pimestaks teisi liiklejaid. Üleminekul kaugtuledelt lähituledele tuleb vähendada ka sõidukiirust, kuna lähituled valgustavad teed oluliselt vähem. Kui vastutuleva sõiduki juht vilgutab tuledega, siis see võib tähendada, et kaugtulesid ei ole ümber lülitatud lähituledeks, teisi pimestatakse või sõiduki tuled ei ole koormuse tõttu õigesti reguleeritud.
Kui vastutuleva sõiduki tuled pimestavad:
- ei tohiks vaadata otse tulede valgusesse;
- pilk tuleb suunata tee parempoolsele osale;
- vajaduse korral tuleb vähendada sõidukiirust või peatuda ohutult.
Tulede kasutamine
- Peatades või parkides asulavälisel teel halva nähtavuse korral või peatades pimedal ajal valgustamata asulavälisel teel, tuleb lisaks ääre- ja numbrituledele kasutada ohutulesid ning kustutada lähi-, kaug- ja udutuled. Lisaks pimedal ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.
- Suunatuli tuleb sisse lülitada vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatumise alustamist.
- Udutulede kasutamine koos esituledega on lubatud ainult ja üksnes udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Tagumisi udutulesid võib kasutada ainult halva nähtavuse korral ja ainult asulavälisel teel.
- Pidurituled peavad olema töökorras, sest need näitavad teistele sõidukijuhtidele, et sõiduki kiirus hakkab vähenema, kuid need ei näita pidurdamise intensiivsust.
- Sõiduki tuled ja nende sees kasutatavad lambid peavad vastama sõiduki tootja nõuetele.
Suve- ja talverehvid
Rehvidest sõltuvad nii juhitavus, haardumine kui ka pidurdamine.
Suverehve tohib kasutada 1. märtsist kuni 1. detsembrini, millest kohustuslik on 1. mai kuni 15. oktoober.
Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Soovituslik üleminek talverehvidele on siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla 7-soojakraadi. Talverehve peavad kasutama M1 (kuni kaheksakohaline auto), N1 (kaubik, mille täismass ei ületa 3,5 t) ja O2 (haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t) kategooria sõidukid.
Minimaalne lubatud rehvimustri jääksügavus suverehvidel on 1,6 mm ja talverehvidel 3 mm. Rehvid soovitatakse uute vastu välja vahetada vastavalt 2 mm ja 4 mm jääksügavuseni jõudmisel.
Naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Erandi kasutamiseks luba ootama/saama ei pea, kasutamisvajadus on jäetud sõidukijuhi otsustada.
Eestis on lubatud kasutada vaid selliseid naastudeta talverehve, mis omavad kolme mäetipu ja lumehelbe tähist (3PMSF – 3-Peak Mountain Snow Falke). Sellised rehvid on mõeldud kasutamiseks põhjamaade kliimas. M+S ei tähenda sobivust põhjamaises kliimas kasutamisele. Kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega lamellrehve tohib kasutada aastaringselt.
Sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve. Sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve.
Rehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt. Soovituslik on rehvid enne lubatud kulumise miinimumpiiridesse jõudmist välja vahetada. Lisaks kulumisele tuleks jälgida rehvide vanust.
Rehvirõhk
Õige rehvirõhk on oluline ja seda on soovituslik kontrollida vähemalt kord kuus. Rehvirõhk peab vastama sõiduki tootja poolt määratule. Kuna sõites rehvides olev õhk soojeneb ja paisub, siis parim aeg rõhu mõõtmiseks on hommikul enne sõidu alustamist. Tavaliselt on soovituslik rehvirõhk märgitud juhiukse posti või kutuseluugi siseküljele. Kui neid andmeid ei õnnestu leida, siis tasub vaadata auto kasutusjuhendist või küsida teavet margiesindusest.
Turvavarustus sõidukijuhil ja sõitjal
Sõidukijuhil ja kõikidel sõitjatel tuleb enne sõidu alustamist turvavöö nõuetekohaselt kinnitada. Nõue kehtib ka taksojuhile ja sõidujagamisteenuse osutajale ning sõitjatele. Turvavöö tuleb kinnitada ka bussis, kus turvavööd on olemas.
Erandina ei pea turvavööd kinnitama jääteel sõites, tööülesande täitmisel, mis on seotud vähem kui 100 meetri tagant peatumistega, või kui juhil või sõitjal on ette näidata talle tehtud arsti kirjalik otsus turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
Turvavöö nõuetekohane kinnitamine
Turvavöö on õigesti kinnitatud, kui diagonaalrihm jookseb võimalikult keha lähedalt õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu ning horisontaalrihm üle vaagna võimalikult puusaliigese lähedalt.
Mida tuleb veel jälgida turvavöö kinnitamisel?
- Sõidukisse istudes tuleb ülerõivad eest lahti teha ja pinguta diagonaalrihma, mis jookseb üle rinnaku. Vigastuste vältimiseks peab turvavöö olema võimalikult keha ligidal.
- Liiga lõdvalt või kaenla alt kinnitatud turvavöö ei täida eesmärki ja suurel kiirusel kokkupõrkel võib inimene turvavöö rihmade vahelt välja lennata.
- Kaela lähedalt hoidev ning keerdus turvavöö võib tekitata raskeid kehavigastusi või inimese raskuse all hoopis katki rebeneda.
- Ühe turvavööga on lubatud kinnitada vaid üks inimene.
- Enne pikka sõitu tuleb käia tualetis, sest avarii korral võib põis turvavöö surve tagajärjel lõhkeda.
Turvavöö kasutamine raseduse ajal
Veel sündimata lapse kaitsmine autosõidul algab juba siis, kui ta on ema kõhus. Rase peab samamoodi kinnitama turvavöö nagu kõik teised, soovitatav on istuda võimalikult püstises isteasendis – nii kaitseb turvavöö kõige paremini.
Erandjuhul on lapseootel naisel lubatud turvavööta sõita ainult arsti vormistatud kirjaliku otsusega turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
Istme peatoe kõrgus
Autosse istudes tuleb jälgida, et istme peatugi on sobival kõrgusel ehk selle ülemine äär peab olema vähemalt pealaega tasa või kõrgemal. Oluline on, et peatugi asetseks peale võimalikult lähedalt – vaid nii saab ära hoida pea edasi-tagasi liikumisest tulenevaid vigastusi. Pea õige kaugus peatoest on 2–5 cm.
Õigesti reguleeritud peatugi kaitseb vigastuste eest, mis on põhjustatud eest või tagant kokkupõrke korral. Autoga sõites tuleb peast ära võtta kõik juuksekinnitused ja kaunistused, mis jäävad pea ja peatoe vahele, näiteks juukseklambrid. Kõvast materjalist juuksekinnitid võivad kokkupõrke korral vigastada pead.
Istumisasend
Sõiduki juhiiste peab olema pedaalidest sellisel kaugusel, et kõige pikema pedaalikäigu lõpus (tavaliselt alla vajutatud siduripedaalil) on jalg veel põlvest pisut kõverdatud.
Seljatoe kalle ja roolisamba pikkus tuleb reguleerida nii, et seljatoele toetudes on võimalik rooli hoida kergelt kõverdatud kätega. Istme seljatoe kaldenurk ei tohi olla rohkem kui 20⁰ tahapoole kaldu. Rooliratas ei tohi varjata näidikuid ega esiaknast väljavaadet. Istme kõrgus peab olema selline, mis tagab hea nähtavuse, kuid jätab pealae ja autokatuse vahele vähemalt kolme sõrme jagu ruumi. Õige käte asetus roolil on „kell 9.00 ja 3.00“.
Lapse sõidutamine
Lapse ohutuks sõidutamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid turvaseadmeid, millega on soovituslik enne ostu poodides kohapeal tutvuda. Lapsele õige turvaistme valimine on oluline, sest turvaseade peab sobima autosse, vastama standardile, lapse vanusele, pikkusele ja kaalule.
Millist turvaseadet valida?
- Esimene turvaseade alates lapse sünnist on turvahäll, mis on kasutamiseks seljaga sõidusuunas.
- Pärast turvahälli järgneb seljaga sõidusuunas paigaldatav turvaiste, mida soovitatakse kasutada vähemalt 4. eluaastani. Seljaga sõidusuunas turvaseadet ei tohi paigaldada istekohale, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga (airbag).
- Kui laps on eelnevast turvaseadmest välja kasvanud, sobib kasutusele võtta näoga sõidusuunas paigaldatav turvaiste, milleks võib olla viiepunktiturvavööga turvaiste, löögipadjaga turvaiste või turvavööiste. Sobiva istme ostu osas saab konsulteerida poodides kohapeal.
- Kui hakatakse nooruki puhul kasutama auto turvavööd, on istumisasendi tõstmiseks sobilik istmekõrgendus.
- Kui last saab kinnitada auto turvavööga, tuleb jälgida, et seda tehakse õigesti.
Kuidas turvavööd õigesti kinnitada?
Turvavöö on õigesti kinnitatud, kui diagonaalrihm jookseb võimalikult keha lähedalt õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu ning horisontaalrihm üle vaagna võimalikult puusaliigese lähedalt. Kaela lähedalt hoidev ning keerdus turvavöö võib tekitata raskeid kehavigastusi või inimese raskuse all hoopis katki rebeneda. Liiga lõdvalt kinnitatud turvavöö ei täida eesmärki ja suurel kiirusel toimuva kokkupõrke korral võib inimene turvavöö rihmade vahelt välja lennata.
Testitud ja heaks kiidetud turvavarustus
Alates 1. septembrist 2024 on Eestis lubatud müüa ainult neid turvaistmeid, mis vastavad uuemale ECE R129 i-Size eeskirjale.
Käibel olevaid ECE R44/04 regulatsiooni kohaseid turvaseadmeid võib endiselt kasutada, kui need vastavad kõigile ohutusnõuetele. Viimase puhul on oluline jälgida seadmel märgitud kasutusaega. Samuti peab seade olema avariivaba ning puuduma nähtavad vigastused ja mikromõrad, mis võivad tuleneda nii hoiustamisest kui ka loomulikust kulumisest.
Kõikidel turvaseadmetel peab olema kaasas kasutusjuhend, kus on oluline info nii kasutusaja, paigaldamise kui ka hoiutingimuste kohta.
Mis on i-Size?
I-Size eeskirja järgi põhineb turvaseade lapse pikkuse klassifikatsioonil ja seda peab saama kinnitada isofix süsteemiga. I-Size turvaseadmete puhul on teostatud külgkokkupõrke katsed ja nendega on kohustus last sõidutada selg sõidusuunas varasemaga võrreldes kauem.
Turvaseadme kinnitamine sõidukisse
Turvaseadme sõidukisse paigaldamisel on aluseks tootja juhend. Igal turvaseadmel on peal piktogramm õige paigaldamise kohta.
Seljaga sõidusuunas kinnitamist tähistatakse sinise, näoga sõidusuunas punase või rohelise värviga.
Turvaseadet on võimalik sõidukisse kinnitada turvavöökinnitusega ja isofixiga.
Kasutusiga, uus ja kasutatud turvaseade
- Turvaseadmel on oma eluiga ehk soovituslik kasutusaeg, mis on kirjas seadme kasutusjuhendis ja tootja kodulehel (mudeli koodi järgi leitav veebist).
- Turvaseadmete aktiivse kasutuse korral on eluiga umbes 7–10 aastat, mis sõltub selle kasutamise intensiivsusest, kulumisest, päikesekahjustustest, rebenditest või komponentide väsimisest.
- Kui otsustatakse osta kasutatud seade, siis on soovituslik see soetada lähedaselt, et olla kindel seadme turvalises ajaloos. Seadmel peab alati kaasas olema kasutusjuhend.
Kas kindlustus hüvitab turvaistme või hälli kahju? Küsimusele leiab vastuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt: turvatooli- või hälli kahju hüvitamine.
Lemmiklooma sõidutamine
Lemmikloom tuleb sõidu ajaks kinnitada, sest lahtine loom võib häirida juhi tähelepanu või teda füüsiliselt segada. Lisaks „lendab” liiklusõnnetuse korral kinnitamata loom auto salongis ringi ning võib nii ennast kui ka teisi sõidukis viibijaid vigastada.
Lemmikloomad tuleb sõidu ajaks kinnitada turvatraksidega või sõidutada transpordipuuris. Puur tuleb kinnitada näiteks turvavööga autoistmele või turvarihmadega pagasiruumi.
Alarmsõiduk
Alarmsõiduk on sõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid, mille käigus on vaja teisi liiklejaid alarmsõiduki kohalolust hoiatada. Enamasti kohtume teel kiirabi-, pääste- ja politseisõidukitega. Liiklusseaduse kohaselt tuleb liiklejal anda teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur (koos erilise helisignaaliga või ilma). Vajaduse korral tuleb kiirust vähendada või peatuda. See kohustus on üldine ning kehtib igal teel ja igas olukorras.
Soovitused mitmerealisel teel (nt 2+2)
- Vasak rida: hoia võimalusel vasakule äärele.
- Parem rida: hoia paremale äärele või teepeenrale, kui see on ohutu.
Nii tekib ridade vahele „päästekoridor“, mille kaudu alarmsõiduk pääseb mööda. Hoia koridor avatuna, kuni kõik operatiivsõidukid on möödunud. Ärge sõitke järele ega kasutage tekkinud koridori enda kiiremaks liikumiseks. Tavapärane reastus tuleb taastada alles siis, kui olukord on normaliseerunud ja see on ohutu. Ärge blokeerige ristmikku, jälgige reguleerija või päästetöötajate korraldusi ning suhelge aeglasel kiirusel suunatule ja liigutustega selgelt, et teised juhid mõistaksid teie kavatsust.
2+2 maanteel on vasakpoolne sõidurada mõeldud eelkõige möödasõiduks, mitte püsivaks sõitmiseks. Kui vasak rada on vaba, saavad alarmsõidukid (kiirabi, pääste, politsei) vajadusel kiiresti ja takistusteta liikuda. Iga sekund võib olla kriitiline ning vaba sõidurada või sõiduradade vahele moodustunud koridor võib otseselt päästa elusid.
Soovitused 1+1 teel
- Kui näed või kuuled vilkureid/heli: vähenda kiirust, lülita suunatuli sisse ja liigu paremale äärde või teepeenrale, kui see on ohutu.
- Ära jää keset teed „ujuma“ – vajadusel peatu sirgel ja nähtaval lõigul, et alarmsõiduk saaks mööduda keskjoone või osaliselt vastassuuna raja kaudu.
- Vastassuunas lähenev alarmsõiduk: hoia paremas servas, aeglusta või peatu, ära tee ootamatuid vasakpöördeid ega ümberreastumisi.
- Ristmikele lähenedes: ära blokeeri ristmikku. Kui võimalik, peatu enne ristmikku või tõmba kõrvale kõrvalteele/bussitaskusse.
- Kurvis, künkaharjal, sillal või tunnelis: jätka aeglaselt kuni ohutu taskuni (sirge lõik, bussitasku, sissesõidutee), seejärel peatu paremal.
- Ummikus: nihku paremale servale. Nii tekib koridor keskjoonele. Hoia see avatuna kuni kõik operatiivsõidukid on möödunud.
- Pärast möödumist taasta tavaline reastus alles siis, kui olukord on selge ja ohutu.
Hea tava ja ohutus suunatulede ning ohutulede kasutamisel
- Liikumisel kasuta alati suunatuld. Ohutulesid kasuta pärast peatumist, kui oled teel või peenral, kus võid teisi segada.
Ära sõida kraavi või pehmele peenrale, kui on oht sinna kinni jääda või tekitada uus oht.
Kui liiklust reguleerib politsei või pääste, järgi nende märguandeid ka siis, kui need erinevad tavapärastest reeglitest.
Seotud viited
Viimati uuendatud 08.06.2026
