Muutuva teabega liiklusmärgid

Transpordiamet paigaldab riigiteedele muutuva teabega liiklusmärke, et muuta operatiivse liiklusinfo edastamine kiiremaks ning liiklemine ohutumaks ja sujuvamaks.

Mis on muutuva teabega liiklusmärgid?

Muutuva teabega ehk elektroonilised liiklusmärgid võimaldavad edastada liiklejatele ajakohast teavet ning muuta kiiruspiirangut vastavalt liiklus- ja teeoludele. Elektroonilised liiklusmärgid põhinevad üldjuhul LED-tehnoloogial. 

Erinevalt tavapärastest liiklusmärkidest on muutuva teabega märgi kujutis valge ja taust must, mis tagab valgust kiirgavate liiklusmärkide parema nähtavuse ja loetavuse. 

Miks on vaja muutuva teabega liiklusmärke?

Muutuva teabega liiklusmärgid aitavad muuta liiklemist ohutumaks ja sujuvamaks. Näiteks saab sügisel ja talvel libeduse tekkimisel suurimat lubatud sõidukiirust kiiresti vähendada ning heade teeolude korral seda taas suurendada. 

Eelkõige võimaldavad elektroonilised liiklusmärgid kiiresti reageerida muutunud ilmaoludele, liiklusummikutele ja -õnnetustele ja teistele liiklushäiringutele. Liiklejad saavad teel olles seeläbi operatiivset infot, mille põhjal oma sõidukiirust ja sõidustiili kohandada, valida sobivam marsruut või olla eesootavate takistuste suhtes veel tähelepanelikum.   

Millised on muutuva teabega liiklusmärgid?

Riigiteedel kasutatakse erinevat tüüpi elektroonilisi liiklusmärke: 

  1. Kiirusmärke on kahte tüüpi: ühed võimaldavad kuvada ainult kiiruspiirangut, teistel saab lisaks kiirusinfole kuvada ka hoiatusmärki. Muutuva hoiatusmärgiga teavitatakse liiklejaid võimalikest ohtudest ning ühtlasi selgitatakse tavapärasest madalamat kiiruspiirangut. Elektrooniliste kiirusmärkidega kaetud maanteelõike ehk kiirusjuhitavaid teelõike on Eestis praegu kolmel põhimaanteel. Samuti kasutatakse elektroonilisi kiirus- ja hoiatusmärke liiklussõlmedes ning ristmikel liiklusohutuse parandamiseks. 
     
  2. Suurtel infotabloodel saab kuvada nii liiklusmärke kui ka pikemat tekstilist teavet. Liiklejatele edastatakse infot näiteks liiklustakistuste, teetööde, ajutiste ümbersõitude ja sõiduaja kohta. Talvisel ajal hoiatatakse infotabloodel ka ootamatu libeduse eest ning kuvatakse teeilmajaamade andmeid, näiteks hetkelist õhu- ja teetemperatuuri. 
     
  3. Keskmise suurusega infotabloodel on võimalik samuti kuvada liiklusmärke ja lühemat tekstilist teavet. Sellised tablood asuvad suure liiklussagedusega maanteedel, kus elektroonilisi kiirusmärke ei kasutata. 
     
  4. Väikesed infotablood asuvad teeilmajaamade vahetus läheduses ning edastavad liiklejatele infot teeolude kohta. Peamiselt kuvatakse neil tabloodel hoiatusmärke, kuid vajadusel saab lisada ka väga lühikest tekstilist teavet. 
Muutuva teabega infotabloo

Kus need asuvad?

Kiirusjuhitavad teelõigud on Tallinna–Pärnu–Ikla tee Laagri–Ääsmäe ja Pärnu-Uulu lõigud, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Peetri–Mäo lõik ja Tallinna ringtee. Muutuva teabega kiirusmärke kasutatakse lokaalselt ka Tallinna–Narva teel Väo liiklussõlmes, Tallinna–Pärnu–Ikla teel Papiniidu sillal ja Sauga–Pärnu lõigul ning Laitse ristmikul. Elektrooniliste kiirusmärkide asukohti ja nende kuvatavat infot reaalajas saab vaadata portaalis TarkTee. Infotablood paiknevad valdavalt põhimaanteedel üle Eesti. 

Kuidas märke juhitakse ja kust tuleb info, mida liiklejatele edastatakse? 

Märke haldab Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskus. Spetsiaalse tarkvara abil kogutakse infot teele paigaldatud seireseadmetelt, näiteks teeilmajaamadest, liikluskaameratest ja liiklusloendusseadmetest. Andmeid kogutakse tee- ja õhutemperatuuri, tuulekiiruse, nähtavuse, sademete liigi, teekatte seisundi, liiklussageduse ja teiste parameetrite kohta. Märkide juhtimiseks on koostatud kindlad juhtimispõhimõtted. Kui määratud tingimused on täidetud, näiteks on toimunud oluline ilma- või teeolude muutus, muudetakse elektroonilistel märkidel suurimat lubatud sõidukiirust ja/või hoiatatakse liiklejaid täpsustava teabega hoiatusmärkide ning infotabloode kaudu.   

VMS märgid

Liiklusjuhtimiskeskus võttis 2024. aasta 25. jaanuaril kasutusele uuendatud juhtimisreeglid, mis on välja töötatud varasemate talvede analüüsi põhjal. Reeglite alusel jaotatakse sõidutingimused peamiselt nelja klassi: 

  • Head olud - kui liiklejaid ei ole vaja millegi eest hoiatada, on tablood vaikimisi pimedad. Talveperioodil kuvatakse ka tee- ja õhutemperatuure. Heades oludes ei ole teel tuvastatud libedust, lund ega lörtsi. Suurimaks lubatud sõidukiiruseks on kehtestatud 100 km/h kuni 110 km/h. 

     

  • Rahuldavad olud - teeseisu halvenemise tõttu kuvatakse liiklejatele hoiatus libeduse või jää kohta, millega tuleb sõidukiiruse valikul arvestada. Selle sõidutingimuste klassi võib tingida ka halb nähtavus, kõrge liiklussagedus või tugev külgtuul. Ohutuks liiklemiseks on kehtestatud sõidukiirus kuni 90 km/h. 
  • Halvad olud - sõiduolud on teeseisu, madala haardeteguri, intensiivse saju või mõne muu teguri tõttu oluliselt halvenenud. Suurimaks lubatud sõidukiiruseks on selles sõidutingimuste klassis kuni 80 km/h. 
     
  • Väga halvad olud - äärmiselt madal haardetegur või väga halb nähtavus põhjustab keerulisi liiklusolusid. Sellisel juhul kuvatakse muutuva teabega märkidel suurimaks lubatud sõidukiiruseks kuni 70 km/h. 

Kas sellest lehest oli abi?

Viimati uuendatud 05.10.2026

open graph imagesearch block image