Sõiduki registreerimine

Registreerimine on toiming, millega Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki (sh mootorrattad, traktorid ja liikurmasinad), selle haagise või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Sõiduki registreerimist tõendatakse registreerimistunnistuse või liiklusregistri andmete alusel.

Enne registreerimist tuleb sõiduk esitada registreerimiseelsesse kontrolli ja veesõiduk registreerimiseelsele ülevaatusele.

Liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist (üldjuhul pärast sõiduki riiki sissetoomist või tollivormistamist). Sõiduk registreeritakse pärast registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist, kui see vastab nõuetele. Koos sõidukiga kantakse registrisse ka sõidukiga seotud isikute (omanikud, kasutajad) andmed.

Sõiduk registreeritakse Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsilise isiku või Eesti äriregistris registreeritud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali nimele. Juhul, kui sõiduki omanik ei ole Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsiline isik ega Eestis registreeritud juriidiline isik, tuleb nimetatud nõuetele vastav isik tema esindajana registrisse kanda vastutava kasutajana.

Kui lisaks omanikule soovitakse registrisse kanda ka sõiduki vastutavat kasutajat, tuleb registreerimistoimingu taotlejal lisaks muudele nõutavatele dokumentidele (vt allpool) esitada ka andmed kasutus- või liisingulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu kohta, mille alusel sõidukit kasutatakse. See nõue kehtib nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ühesuguselt. Üldjuhul peab sõiduki vastutav kasutaja enda liiklusregistrisse kandmiseks andma nõusoleku. Krediidi- või finantseerimisasutuse (nt liisinguettevõtted) puhul vastavat nõusolekut eeldatakse ja seda eraldi esitada ei ole vaja.

Sõiduk registreeritakse üldjuhul ühe isiku nimele. Kui sõidukil on mitu omanikku, kantakse registrisse kaasomanikena kõik omanikud ning vastutava kasutajana nende poolt määratud üks kaasomanik. Registreerimistunnistusele märgitakse omanik ja vastutav kasutaja ning märkuste lahtrisse tehakse märge „kaasomand“.

Vt vastutava kasutaja kohta täiendavalt siit.

Sõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
  • volikiri, kui toimingut taotleb sõiduki omaniku esindaja;
  • uue sõiduki korral valmistaja poolt väljastatud tüübivastavuse tunnistus (EC-Certificate of Conformity ehk CoC);
  • kasutatud sõiduki korral sõiduki päritoluriigi kehtiv registreerimistunnistus, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle mõlemad osad;
  • sõiduki sisseveol väljastpoolt Euroopa Liitu tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • ekspertiisiakt ümberehitatud või üksikkorras valmistatud sõiduki korral;
  • vanasõiduki nõuetele vastavust tõendav akt vanasõiduki registreerimisel;
  • siseriikliku tüübivastavuse tunnistus Eestis valmistatud sõiduki registreerimisel;
  • muud õigusaktides sätestatud dokumendid.

Üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduki registreerimiseks on vajalikud järgmised dokumendid:

Sõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Transpordiametil on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, sh kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest.

Juhul, kui sõidukile on eelnevalt väljastatud transiitmärgid, tuleb need sõiduki registreerimisel üle anda Transpordiameti teenindusbüroole.

Transpordiamet keeldub sõiduki registreerimisest, kui:

  • esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
  • sõiduk ei vasta kehtivatele nõuetele;
  • sõiduk on koostatud varuosadest;
  • sõiduk on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud;
  • muul seaduses sätestatud alusel.

Transpordiameti teenindusbüroo väljastab registreeritud sõiduki omanikule või tema esindajale registreerimismärgi(d) ja registreerimistunnistuse.

Registreerimismärgid

Registreeritud sõidukil peab olema riiklik registreerimismärk. 

Loe edasi
Tunnustatud ettevõtted

Info tunnustatud margiesinduste ja sõidukite müüjate kohta.

Loe edasi

Sõidukite registreerimine

Maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk. Maastikusõidukite liigid on välja toodud kategooriate artiklis.

Maastikusõidukiteks on nii ratasmaastikusõidukid (nn ATV-d) kui ka näiteks mootorsaanid.

Maastikusõidukid peavad Eestis olema registreeritud. 

Maastikusõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • taotlus maastikusõiduki registreerimiseks;
  • maastikusõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;

  • volikiri, kui toimingut taotleb maastikusõiduki omaniku esindaja.

Registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Maastikusõidukitega liiklemise korraldust ja juhtimist reguleerib liiklusseaduse 8. peatükk. Looduskaitseseadus keelab maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis. Kaitsealal on lubatud maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.

Ratasmaastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nõutav on lähi- ja tagatuli (-tuled) ning vähemalt üks helkur ees, taga ja mõlemal küljel. Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel (välja arvatud tee ületamiseks). Maastikusõidukijuht on kohustatud kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kellel pole peas kinnirihmatud motokiivrit.

Juhul, kui maastikusõiduk vastab mootorsõiduki (nt L7e kategooria) nõuetele, on põhimõtteliselt võimalik see registreerida ka mootorsõidukina, mis võimaldab sellega erinevalt maastikusõidukitest liigelda teedel. L7e kategooria mootorsõidukina registreeritud sõiduki juhtimiseks peab isik omama A2-, A-, B1- või B-kategooria juhtimisõigust. Juhul, kui sõiduki mootori töömaht ei ületa 125 cm3 ja võimsus 11 kW, võib antud sõidukit juhtida ka A1-kategooria juhtimisõigusega. Sõidukil peavad olema tüübikinnitus (EÜ), kiirusemõõdik ja maanteesõiduki valgustusseadmed.

Uue maastikusõiduki korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll (tehnoülevaatus) toimub hiljemalt kolme aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus iga kahe aasta järel.

Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 km/h ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kW, kuid ei ületa 4 kW.

Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kg. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Mopeedide liigid on välja toodud kategooriate artiklis.

Enne registreerimist tuleb mopeed esitada Transpordiametile registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Mopeedi registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • taotlus mopeedi registreerimiseks;
  • sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
  • volikiri, kui toimingut taotleb mopeedi omaniku esindaja.

Registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Traktor on rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h. Traktoriks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. Tehnonõuete mõistes on tegemist T-kategooria sõidukiga.

Liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.

Tehnonõuete mõistes on tegemist LM-kategooriaga.

Traktori/liikurmasina registreerimisel tuleb esitada:

  • taotlus traktori/liikurmasina registreerimiseks;
  • traktori/liikurmasina seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
  • volikiri, kui toimingut taotleb traktori/liikurmasina omaniku esindaja;
  • eelnevalt registreeritud (kasutatud) traktori/liikurmasina puhul päritoluriigi registreerimistunnistus;
  • sõiduki sisseveol väljaspoolt Euroopa Liitu tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • ekspertiisiakt ümberehitatud või üksikkorras valmistatud sõiduki korral.

Registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib väikelaeva, jetti ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva kasutada üksnes juhul, kui see on kantud liiklusregistrisse. Veesõidukite liikide kohta leiab infot siit. 

Väikelaeva ja jetti saab registreerida ilma Transpordiameti teenindusbüroosse tulemata. Selleks tuleb esitada taotlus väikelaeva või jeti registreerimiseks ning lisada sellele vajalikud dokumendid ja andmed:

  • omandiõigust tõendavad dokumendid;
  • uue veesõiduki puhul vastavusdeklaratsioon ning kasutatud veesõiduki puhul päritoluriigis väljastatud kehtiv registreerimistunnistus;
  • väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva veesõiduki puhul tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • värvilised ja selged fotod veesõiduki tootjaplaadist, CE-märgisest, HIN/CIN/WIN koodist, eestikeelsest juhisest/ohutusteabest ning veesõiduki tagaosast paremalt küljelt ja eesosast vasakult küljelt.

Taotlus koos dokumentide ja fotodega tuleb digiallkirjastada ning saata ühtse digikonteinerina aadressil info@transpordiamet.ee.

Veesõiduki registreerimise eelduseks on ka tasutud 67 euro suurune riigilõiv ning ülekannet tehes peab kindlasti olema lisatud õige viitenumber: füüsilise isiku viitenumber 10601008006990, juriidilise isiku viitenumber 10602008005990.

Registreerimistunnistus saadetakse postiga taotluses märgitud Eesti riigi sisesele postiaadressile või väljastatakse sobivas teenindusbüroos. Kui Transpordiametil tekib veesõiduki andmete kontrollimisel küsimusi, võetakse Teiega ühendust.

Veesõiduki registreerimiseks võib taotluse esitada selle omanik, kes on Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Taotluse võib esitada ka isiku volitatud esindaja - sel juhul tuleb taotlusele lisada vastav volikiri. Registreerimise nõue ei kehti, kui veesõiduk on kantud mõne muu riigi registrisse.

Veesõidukit saab registreerida ka Transpordiameti teenindusbüroos kohapeal. Enne registreerimist tuleb see esitada Transpordiametile registreerimiseelse ülevaatuse teostamiseks. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva puhul tehakse sellele tehniline ülevaatus. Uutele ja esmakordselt registreeritavatele veesõidukitele võib registreerimiseelse ülevaatuse teha ka Transpordiametiga vastavasisulise lepingu sõlminud veesõiduki ametlik maaletooja. Maaletooja võib veesõiduki registreerimiseks esitada registreerimiseelse ülevaatuse akti koos vajalike dokumentidega Transpordiametile ka e-kirja teel. Peale registreerimist saadetakse veesõiduki registreerimistunnistus soovitud Eesti riigi sisesele postiaadressile või väljastatakse sobivas teenindusbüroos.

Transpordiameti poole tuleb registreerimiseelse ülevaatuse teostamiseks pöörduda veesõidukiga füüsiliselt eelkõige juhul, kui:

  • tegemist on omavalmistatud või ümberehitatud väikelaevaga;
  • mingil põhjusel ei ole võimalik tuvastada vajalikke andmeid;
  • tegemist on alla 12-meetrise kogupikkusega laevaga.

Veesõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlus;
  • omandiõigust tõendavad dokumendid;
  • kasutatud veesõiduki puhul päritoluriigis väljastatud kehtiv registreerimistunnistus;
  • väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva veesõiduki puhul tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • ülevaatuse kontrollakt (väljastatakse veesõiduki registreerimiseelse- või tehnilise ülevaatuse käigus)
  • volikiri, kui toimingut taotleb veesõiduki omaniku esindaja;
  • taotleja isikut tõendav dokument.

Väikelaevade vastavushindamisasutused ELis on leitavad siit.

Veesõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Veesõiduki registreerimisnumber

Veesõidukile omistatakse selle registreerimisel registreerimisnumber, mis tuleb kanda veesõidukile. Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimisnumber on seitsmekohaline kokkukirjutatud kolmest ladina suurtähest, tähekoha pikkusest kriipsust ja kolmest araabia numbrist koosnev kombinatsioon (nt VLA-001). Jeti registreerimisnumber on neljakohaline kokkukirjutatud ühest ladina suurtähest ja kolmest araabia numbrist koosnev kombinatsioon (nt J-001). Täht või tähed peavad asuma registreerimisnumbris esimesel kohal ja täpitähti ei kasutata. Veesõidukile kantava registreerimisnumbri kõrgus on 80–200 mm ja tähejoone paksus 1/7 registreerimisnumbri kõrgusest. Registreerimisnumber kantakse väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva mõlemale pardale või tekiehitisele paralleelselt pardajoonega ning jeti esiosa mõlemale küljele. Registreerimisnumber kantakse veesõidukile nähtavale kohale, heledale pinnale tumeda tähistusega ja tumedale pinnale heleda tähistusega. Registreerimisnumber peab olema selgesti kirjutatud ja kergesti loetav.

Transpordiamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui:

  • väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
  • alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Transpordiametis;
  • väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
  • väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
  • väikelaeval puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
  • väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
  • omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
  • enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Transpordiameti väljastatud kontrollakt;
  • enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiametis väljastatud kontrollakt.
  • pärast 1. jaanuari 2000 Eestis või mujal valmistatud väikelaeval puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
  • veesõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks;
  • veesõiduk on hävimise tõttu registrist kustutatud;
  • enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 1. maid 2004 kasutusele võetud väikelaeval, millel puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, puudub Transpordiameti poolt väljastatud kontrollakt.

Veesõiduki registriandmete muutmisel (nt omanikuvahetus) tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlus;
  • müügileping või muud veesõiduki omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid;
  • volikiri, kui toimingut taotleb veesõiduki omaniku esindaja;
  • taotleja isikut tõendav dokument;
  • muud õigusaktides sätestatud tõendid ja dokumendid.

Veesõiduki registriandmete muutmise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Laevad on vähemalt 12-meetri pikkused veesõidukid, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks Eesti merealadel ja rahvusvahelises meresõidus.

Laevade registreerimist reguleerib laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus.

Eesti omanik

  1. Eesti Vabariik, kohalik omavalitusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik;
  2. Eesti kodanik;
  3. Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
  4. ühises omandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kodanikule või kodanikele.

Eesti omanikuga on võrdsustatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, tingimusel et tal on:

  1. tegevuskoht Eestis, tegevuskohaks ei loeta laeva ennast või
  2. Eestis tegevuskohta omav vastutav isik

Vastutav isik

Laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema vastutav isik.

Vastutav isik on juriidiline või füüsiline isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele, kui:

1) ta on läbinud meresõiduohutusalase auditeerimise ja tal on Transpordimeti väljastatud kehtiv meresõiduohutuse seaduse § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse tunnistus (DOC); või
 2) ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui vastavuse tunnistuse (DOC) olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav.

Vastutavat isikut ei pea olema:

            1) merelaeval, mille kogupikkus on kuni 24 meetrit;
            2) riigihaldusülesandeid täitval laeval;
            3) siseveelaeval ja teisaldataval ujuvvahendil;
            4) ehitataval laeval või ehitataval teisaldataval ujuvvahendil;
            5) laevakinnistusraamatusse kantud laeval, mis on välja prahitud.

Laeva registreerimiseelne ülevaatus

Esmakordselt Eestis registreeritava laeva puhul tuleb registripidajale esitada vormikohane ankeet laeva meresõiduohutuse esmase tehnilise järelevalve kohta. Ankeedi väljastab Transpordiamet. Vabas vormis avaldus ankeedi väljastamiseks ja tehnilise järelevalve tegemiseks tuleb esitada ljo@vta.ee.

Juhul kui laeval on kõik kehtivad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, mille on väljastanud Eesti poolt volitatud klassifikatsiooniühing, võib amet loobuda laeva registreerimiseelsest ülevaatusest ning väljastada ankeedi laevale väljastatud meresõiduohutust tõendavate tunnistuste alusel.

Otsustamisel võetakse arvesse laeva ohutusalast ajalugu erinevates laevakontrolli andmebaasides.

Laeva registreerimiseelse ülevaatuse ja ankeedi väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses toodud määradele.

Laeva nimi ja pardanumber

Nime kooskõlastamine:
Kui laev ei ole varem Eestis registrisse kantud või vahetab ümberregistreerimisel nime, tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus Transpordiametile. Selle võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressile: info@transpordiamet.ee.

Avaldusele lisada soovitatavalt ka omanduse alusdokument andmete õigsuse kinnitamiseks.

Laeva omanik või prahtija võib esitada ametile avalduse laeva nime enda nimel hoidmiseks; laeva nime hoitakse kooskõlastamise päevast arvates kuni kolm aastat.

Pardanumbri omistamine (üle 10 m kogupikkusega kalalaeva puhul, mis ei ole varem Eestis registrisse kantud):

Vabas vormis kirjalik avaldus tuleb esitada Transpordiametile. Selle võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressile: info@transpordiamet.ee.

Avaldusele lisada omanduse alusdokument andmete õigsuse kinnitamiseks.

Laeva registreerimine laevakinnistusraamatus (laevaregister ja ehitatavate laevade register)

Laevakinnistusraamatut peab Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Täpsem info Justiitsministeeriumi kodulehelt.
Laeva registreerimise avaldusi ja muid dokumente saab kinnistusosakonnale esitada notari või Transpordimeti kaudu.
Transpordiameti kaudu saab avaldusi esitada digitaalselt, kinnitatud vormil. Vormid leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Pärast registreerimist väljastatakse laevale merelaevatunnistus ja omaniku taotlusel lisaks liputunnistus.

Laeva kinnistamiseks esitatakse kinnistusosakonnale järgmised dokumendid:

1) esmaselt Eestis registreeritava laeva puhul esitatakse vormikohane ankeet (vt laevade registreerimiseelne ülevaatus) laeva meresõiduohutuse esmase tehnilise järelevalve kohta;
2) merelaeva puhul esitatakse mõõtekiri;
3) Eesti laevaregistrist või Eesti laevaraamatust kustutatud laeva puhul esitatakse Transpordiameti tõend laeva laevakinnistusregistrisse ümberregistreerimise kohta;
4) laeva puhul, mis kantakse Eesti laevaregistrisse esmaselt või mis vahetab nime, esitatakse Transpordiameti tõend nime kooskõlastamise kohta;
5) esmaselt Eestis registreeritava kalalaeva puhul esitatakse Transpordiameti tõend pardanumbri omistamise kohta;
6) laeva puhul, millel on raadiosagedusi kiirgavaid seadmeid, esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud veesõiduki raadioluba.

Merelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) laeva nimi, number või muu tunnuseks olev tähis;
2) laeva peajõuseadme tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi ja kere põhimaterjal;
3) kodusadam;
4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;
5) kutsungsignaal;
6) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see nähtub mõõdukirjast või muust vastavast dokumendist, ametliku mõõtmise tulemus ja masinate võimsus;
7) omaniku või ühiste omanike andmed ja ühise omandi osade suurus ning riigi laeva puhul andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
8) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed, vastutava isiku volitust tõendav dokument koos laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse numbri või kinnitusega, kirjalik kinnitus isiku Eestis tegevuskoha omamise kohta, välja arvatud juhul, kui merelaeva omanikul, sealhulgas ühisel omanikul, on Eestis tegevuskoht, ja vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevakinnistusraamatusse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik ise;
9) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;
10) Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad asjaolud;
11) laevaühingu puhul disponent;
12) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;
13) ajutine liputunnistus, kui see on välja antud;
14) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal välja antud legaliseeritud mõõdukirja esitamisest.

Siseveelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) laeva nimi, number või muu laeva tunnuseks olev tähis;
2) kere põhimaterjal;
3) kodusadam;
4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;
5) laeva üldpikkus ja masinate võimsus;
6) omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada ja mitme omaniku puhul tuleb näidata osade suurus), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
7) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;
8) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;
9) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis (tuleb märkida, et tegemist on teisaldatava ujuvvahendiga);
2) asukoht;
3) ehituskoht;
4) omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
5) omandi tekkimise alus, mis tuleb tõendada;
6) dokumendid, mis tõendavad teisaldatava ujuvvahendi vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele;
7) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Ehitatava laeva kinnistamiseks esitatakse järgmised dokumendid kinnistusosakonnale:

1) Transpordiameti tõend ehituses oleva laeva peamiste mõõtmete kohta;
2) Transpordiameti või klassifikatsiooniühingu tõend kiilupaneku kohta, mis on püsivalt nime või numbriga tähistatud;
3) Transpordiameti tõend ehitatava laeva, mille kerest on 75% valmis või pärast ehitatava laeva nime vahetamist, nime kooskõlastamise kohta.

Ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis;
2) ehituskoht ja ehitaja;
3) omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
4) dokumendid, mis tõendavad, et valmimisel merelaev või siseveelaev on tehniliste näitajate poolest kõlblik laevaregistrisse kandmiseks;
5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Kui ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi omanik ei ole ehitaja, tuleb kinnistamiseks esitada ehitaja notariaalselt tõestatud kinnitus teise isiku omanikuks saamise asjaolude kohta.

Laeva registreerimine laevapereta prahitud laevade registris

Välismaa laev võib kanda Eesti riigilippu ja selle võib registreerida Transpordiameti laevapereta prahitud laevade registris, kui:
1) laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks;
2) laeva omanik on nõus lipu vahetamisega;
3) laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist.

Välismaise laeva kandmiseks esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos liputunnistuse väljastamisega esitab laeva prahtija või tema esindaja volikirja alusel Transpordiametile järgnevad dokumendid ja andmed:

  1. prahtija vabas vormis kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud avaldus;
  2. laeva nimi ja endised nimed;
  3. kere põhimaterjal, peamasina tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi
  4. kodusadam;
  5. laeva ehitaja, ehituskoht ja -aasta;
  6. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on mõõdukirjas või muus vastavas dokumendis;
  7. ametliku mõõtmise tulemused ja peamasinate võimsus ametliku mõõdukirja järgi;
  8. meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC) või ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (ajutine SMC) laeva puhul, millel on meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud, või merekõlblikkust tõendavad dokumendid laeva puhul, millel ei ole meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud;
  9. klassifikatsioonitunnistus, mille on väljastanud volitatud klassifikatsiooniühing, laeva puhul, millel on klassifikatsioonitunnistus nõutud ning tegemist ei ole laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud laevaga;
  10. prahileping ja allprahtimise korral allprahileping;
  11. algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;
  12. laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek laeva registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registris, kui laevaomaniku nõusolek ei sisaldu prahilepingus;
  13. laeva kutsung;
  14. registripidaja nõudmisel dokument, mis tõendab, et prahtija on lepinguriigi kodanik või lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, kui registripidajal ei ole võimalik neid dokumente teise lepinguriigi asjaomasest registrist mõistliku aja jooksul tasuta saada;
  15. laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber;
  16. laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 nimetatud kontaktandmed;
  17. vastutava isiku volitust tõendav dokument ja koos sellega vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevapereta prahitud laevade registrisse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik või prahtija ise;
  18. laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse number või kinnitus;
  19. prahtija kirjalik kinnitus, et vastutaval isikul on Eestis tegevuskoht;
  20. prahtija kirjalik kinnitus, et talle teadaolevalt puuduvad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 961 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud asjaolud.

Laeva kandmiseks teise laevapereta prahitud laevade registrisse peab prahtija esitama nimetatud avalduse ja dokumendid, välja arvatud punktis 19 nimetatud kinnitus.

Kõikide võõrkeelsetele (v.a ingliskeelsetele) dokumentidele tuleb lisada notari või vandetõlgi kinnitatud tõlge. Välisriigi ametiasutuse väljastatud dokument tuleb esitada legaliseeritult.

Kui originaaldokumendi asemel esitatakse ärakiri, võib registripidaja prahtijalt lisaks nõuda dokumendi originaali või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja ja väljastada vormikohaste dokumentide saamiseni laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse.

Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal välja antud mõõdukirja esitamisest.

Enne laevapereta prahitud laevade registri kannet tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduses toodud määradele.

Peale registreerimist väljastatakse laevapereta prahitud laeva liputunnistus.

Laeva registreerimine riigihaldusülesandeid täitvate (RHÜT) laevade andmekogus

RHÜT laev on valitsusasutuste kasutusse antud riigile kuuluv laev, mis on ette nähtud valitsusasutustele pandud haldusülesannete täitmiseks.

RHÜT andmekogusse kandmiseks esitab laevaomanik (või laevaomaniku volitatud isik volikirja alusel) vabas vormis avalduse Transpordiametile (info@transpordiamet.ee).

Avaldusele tuleb lisada järgnevad dokumendid:
            1) avalduse esitaja ettevõtteregistris registreerimise tunnistus;
            2) omandi saamise õiguslik alus;
            3) laeva tehnilised ja laevaohutusalased dokumendid (ankeet, mõõtekiri);
            4) veesõiduki raadioluba.

RHÜT laevale väljastatakse laevapilet.

Laeva meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamine

Laevadele kogumahutavusega 500 ja enam teeb tehnilist järelevalvet ja väljastab vajalikud meresõiduohutust tõendavad tunnistused volitatud klassifikatsiooniühing.

Erandiks on ohutu mehitatuse tunnistus ning ISM, ISPS koodeksite ja MLC alusel väljastatavad tunnistused.

Kuni 500 kogumahutavusega laevad, olenemata laeva tüübist ja sõidupiirkonnast, võivad kuuluda täielikult Transpordiameti tehnilise järelevalve alla.

Registrikande broneerimise pilootprojekt

Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond alustavad pilootprojektiga, mille eesmärk on luua laevaomanikele võimalus Transpordiameti laevade järelevalve üksuse kaudu broneerida aega laevakinnistusraamatu kande tegemiseks.

Laevaomanik saab enne kohtule dokumentide esitamist kokku leppida registrikande tegemise kuupäeva ning edastada dokumendid või dokumentide projektid eelkontrolliks. Eelkontroll võimaldab kohtul hinnata dokumentide korrektsust ja anda tagasisidet ning kandeaja broneering annab laevaomanikele võimaluse planeerida sujuvamalt laeva registreerimisega seonduvaid toiminguid.

Broneerimiseks tuleb ühendust võtta Transpordiameti laevade järelevalve üksusega e-posti aadressil: laevaregister@transpordiamet.ee.

Õhusõiduki märgistamiseks riigi- ja registreerimistunnusega ning käitamiseks tuleb sõiduk registreerida Transpordiameti peetavas õhusõdukite registris.

Viimati uuendatud 12.10.2021