Sõiduki registreerimine

Registreerimine on toiming, millega Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki (sh mootorrattad, traktorid ja liikurmasinad), selle haagise või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Sõiduki registreerimist tõendatakse registreerimistunnistuse või liiklusregistri andmete alusel.

Enne registreerimist tuleb sõiduk esitada registreerimiseelsesse kontrolli ja veesõiduk registreerimiseelsele ülevaatusele.

Liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist (üldjuhul pärast sõiduki riiki sissetoomist või tollivormistamist). Sõiduk registreeritakse pärast registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist, kui see vastab nõuetele. Koos sõidukiga kantakse registrisse ka sõidukiga seotud isikute (omanikud, kasutajad) andmed.

Sõiduk registreeritakse Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsilise isiku või Eesti äriregistris registreeritud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali nimele. Juhul, kui sõiduki omanik ei ole Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsiline isik ega Eestis registreeritud juriidiline isik, tuleb nimetatud nõuetele vastav isik tema esindajana registrisse kanda vastutava kasutajana.

Kui lisaks omanikule soovitakse registrisse kanda ka sõiduki vastutavat kasutajat, tuleb registreerimistoimingu taotlejal lisaks muudele nõutavatele dokumentidele (vt allpool) esitada ka andmed kasutus- või liisingulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu kohta, mille alusel sõidukit kasutatakse. See nõue kehtib nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ühesuguselt. Üldjuhul peab sõiduki vastutav kasutaja enda liiklusregistrisse kandmiseks andma nõusoleku. Krediidi- või finantseerimisasutuse (nt liisinguettevõtted) puhul vastavat nõusolekut eeldatakse ja seda eraldi esitada ei ole vaja.

Sõiduk registreeritakse üldjuhul ühe isiku nimele. Kui sõidukil on mitu omanikku, kantakse registrisse kaasomanikena kõik omanikud ning vastutava kasutajana nende poolt määratud üks kaasomanik. Registreerimistunnistusele märgitakse omanik ja vastutav kasutaja ning märkuste lahtrisse tehakse märge „kaasomand“.

Vt vastutava kasutaja kohta täiendavalt siit.

Sõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
  • volikiri, kui toimingut taotleb sõiduki omaniku esindaja;
  • uue sõiduki korral valmistaja poolt väljastatud tüübivastavuse tunnistus (EC-Certificate of Conformity ehk CoC);
  • kasutatud sõiduki korral sõiduki päritoluriigi kehtiv registreerimistunnistus, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle mõlemad osad;
  • sõiduki sisseveol väljastpoolt Euroopa Liitu tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • ekspertiisiakt ümberehitatud või üksikkorras valmistatud sõiduki korral;
  • vanasõiduki nõuetele vastavust tõendav akt vanasõiduki registreerimisel;
  • siseriikliku tüübivastavuse tunnistus Eestis valmistatud sõiduki registreerimisel;
  • muud õigusaktides sätestatud dokumendid.

Üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduki registreerimiseks on vajalikud järgmised dokumendid:

Sõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Transpordiametil on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, sh kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest.

Juhul, kui sõidukile on eelnevalt väljastatud transiitmärgid, tuleb need sõiduki registreerimisel üle anda Transpordiameti teenindusbüroole.

Transpordiamet keeldub sõiduki registreerimisest, kui:

  • esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
  • sõiduk ei vasta kehtivatele nõuetele;
  • sõiduk on koostatud varuosadest;
  • sõiduk on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud;
  • muul seaduses sätestatud alusel.

Transpordiameti teenindusbüroo väljastab registreeritud sõiduki omanikule või tema esindajale registreerimismärgi(d) ja registreerimistunnistuse.

Registreerimismärgid

Registreeritud sõidukil peab olema riiklik registreerimismärk. 

Loe edasi
Tunnustatud ettevõtted

Info tunnustatud margiesinduste ja sõidukite müüjate kohta.

Loe edasi

Sõidukite registreerimine

Maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk. Maastikusõidukite liigid on välja toodud kategooriate artiklis.

Maastikusõidukiteks on nii ratasmaastikusõidukid (nn ATV-d) kui ka näiteks mootorsaanid.

Maastikusõidukid peavad Eestis olema registreeritud. 

Maastikusõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • taotlus maastikusõiduki registreerimiseks;
  • maastikusõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;

  • volikiri, kui toimingut taotleb maastikusõiduki omaniku esindaja.

Registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Maastikusõidukitega liiklemise korraldust ja juhtimist reguleerib liiklusseaduse 8. peatükk. Looduskaitseseadus keelab maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis. Kaitsealal on lubatud maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.

Ratasmaastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nõutav on lähi- ja tagatuli (-tuled) ning vähemalt üks helkur ees, taga ja mõlemal küljel. Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel (välja arvatud tee ületamiseks). Maastikusõidukijuht on kohustatud kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kellel pole peas kinnirihmatud motokiivrit.

Juhul, kui maastikusõiduk vastab mootorsõiduki (nt L7e kategooria) nõuetele, on põhimõtteliselt võimalik see registreerida ka mootorsõidukina, mis võimaldab sellega erinevalt maastikusõidukitest liigelda teedel. L7e kategooria mootorsõidukina registreeritud sõiduki juhtimiseks peab isik omama A2-, A-, B1- või B-kategooria juhtimisõigust. Juhul, kui sõiduki mootori töömaht ei ületa 125 cm3 ja võimsus 11 kW, võib antud sõidukit juhtida ka A1-kategooria juhtimisõigusega. Sõidukil peavad olema tüübikinnitus (EÜ), kiirusemõõdik ja maanteesõiduki valgustusseadmed.

Uue maastikusõiduki korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll (tehnoülevaatus) toimub hiljemalt kolme aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus iga kahe aasta järel.

Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 km/h ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kW, kuid ei ületa 4 kW.

Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kg. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Mopeedide liigid on välja toodud kategooriate artiklis.

Enne registreerimist tuleb mopeed esitada Transpordiametile registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Mopeedi registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • taotlus mopeedi registreerimiseks;
  • sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
  • volikiri, kui toimingut taotleb mopeedi omaniku esindaja.

Registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Traktor on rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h. Traktoriks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. Tehnonõuete mõistes on tegemist T-kategooria sõidukiga.

Liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.

Tehnonõuete mõistes on tegemist LM-kategooriaga.

Traktori/liikurmasina registreerimisel tuleb esitada:

  • taotlus traktori/liikurmasina registreerimiseks;
  • traktori/liikurmasina seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
  • taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
  • volikiri, kui toimingut taotleb traktori/liikurmasina omaniku esindaja;
  • eelnevalt registreeritud (kasutatud) traktori/liikurmasina puhul päritoluriigi registreerimistunnistus;
  • sõiduki sisseveol väljaspoolt Euroopa Liitu tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • ekspertiisiakt ümberehitatud või üksikkorras valmistatud sõiduki korral.

Registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib väikelaeva, jetti ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva kasutada üksnes juhul, kui see on kantud liiklusregistrisse. Veesõidukite liikide kohta leiab infot siit. 

Väikelaeva ja jetti on võimalik registreerida ilma Transpordiameti teenindusbüroosse tulemata. Selleks tuleb esitada taotlus  ning lisada sellele vajalikud dokumendid ja andmed:

  • omandiõigust tõendavad dokumendid;
  • uue veesõiduki puhul vastavusdeklaratsioon ning kasutatud veesõiduki puhul päritoluriigis väljastatud kehtiv registreerimistunnistus;
  • väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva veesõiduki puhul tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • värvilised ja selged fotod veesõiduki tootjaplaadist, CE-märgisest, HIN/CIN/WIN koodist, eestikeelsest juhisest/ohutusteabest ning veesõiduki tagaosast paremalt küljelt ja eesosast vasakult küljelt.

Taotlus koos dokumentide ja fotodega tuleb digiallkirjastada ning saata ühtse digikonteinerina aadressil info@transpordiamet.ee. Veesõiduki registreerimise eelduseks on ka tasutud riigilõiv. Registreerimistunnistus saadetakse postiga taotluses märgitud Eesti riigi sisesele postiaadressile või väljastatakse sobivas teenindusbüroos. Kui Transpordiametil tekib veesõiduki andmete kontrollimisel küsimusi, võetakse Teiega ühendust.

Veesõiduki registreerimiseks võib taotluse esitada selle omanik, kes on Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Taotluse võib esitada ka isiku volitatud esindaja - sel juhul tuleb taotlusele lisada vastav volikiri. Registreerimise nõue ei kehti, kui veesõiduk on kantud mõne muu riigi registrisse.

Veesõidukit saab registreerida ka Transpordiameti teenindusbüroos kohapeal. Enne registreerimist tuleb see esitada Transpordiametile registreerimiseelse ülevaatuse teostamiseks. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva puhul tehakse sellele tehniline ülevaatus. Uutele ja esmakordselt registreeritavatele veesõidukitele võib registreerimiseelse ülevaatuse teha ka Transpordiametiga vastavasisulise lepingu sõlminud veesõiduki ametlik maaletooja. Maaletooja võib veesõiduki registreerimiseks esitada registreerimiseelse ülevaatuse akti koos vajalike dokumentidega Transpordiametile ka e-kirja teel. Peale registreerimist saadetakse veesõiduki registreerimistunnistus soovitud Eesti riigi sisesele postiaadressile või väljastatakse sobivas teenindusbüroos.

Transpordiameti poole tuleb registreerimiseelse ülevaatuse teostamiseks pöörduda veesõidukiga füüsiliselt eelkõige juhul, kui:

  • tegemist on omavalmistatud või ümberehitatud väikelaevaga;
  • mingil põhjusel ei ole võimalik tuvastada vajalikke andmeid;
  • tegemist on alla 12-meetrise kogupikkusega laevaga.

Veesõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlus;
  • omandiõigust tõendavad dokumendid;
  • kasutatud veesõiduki puhul päritoluriigis väljastatud kehtiv registreerimistunnistus;
  • väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva veesõiduki puhul tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
  • ülevaatuse kontrollakt (väljastatakse veesõiduki registreerimiseelse- või tehnilise ülevaatuse käigus)
  • volikiri, kui toimingut taotleb veesõiduki omaniku esindaja;
  • taotleja isikut tõendav dokument.

Väikelaevade vastavushindamisasutused EL-s on leitavad siit.

Veesõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Veesõiduki registreerimisnumber

Veesõidukile omistatakse selle registreerimisel registreerimisnumber, mis tuleb kanda veesõidukile. Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimisnumber on seitsmekohaline kokkukirjutatud kolmest ladina suurtähest, tähekoha pikkusest kriipsust ja kolmest araabia numbrist koosnev kombinatsioon (nt VLA-001). Jeti registreerimisnumber on neljakohaline kokkukirjutatud ühest ladina suurtähest ja kolmest araabia numbrist koosnev kombinatsioon (nt J-001). Täht või tähed peavad asuma registreerimisnumbris esimesel kohal ja täpitähti ei kasutata. Veesõidukile kantava registreerimisnumbri kõrgus on 80–200 mm ja tähejoone paksus 1/7 registreerimisnumbri kõrgusest. Registreerimisnumber kantakse väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva mõlemale pardale või tekiehitisele paralleelselt pardajoonega ning jeti esiosa mõlemale küljele. Registreerimisnumber kantakse veesõidukile nähtavale kohale, heledale pinnale tumeda tähistusega ja tumedale pinnale heleda tähistusega. Registreerimisnumber peab olema selgesti kirjutatud ja kergesti loetav.

Transpordiamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui:

  • väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
  • alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Transpordiametis;
  • väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
  • väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
  • väikelaeval puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
  • väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
  • omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
  • enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Transpordiameti väljastatud kontrollakt;
  • enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiametis väljastatud kontrollakt.
  • pärast 1. jaanuari 2000 Eestis või mujal valmistatud väikelaeval puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
  • veesõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks;
  • veesõiduk on hävimise tõttu registrist kustutatud;
  • enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 1. maid 2004 kasutusele võetud väikelaeval, millel puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, puudub Transpordiameti poolt väljastatud kontrollakt.

Veesõiduki registriandmete muutmisel (nt omanikuvahetus) tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlus;
  • müügileping või muud veesõiduki omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid;
  • volikiri, kui toimingut taotleb veesõiduki omaniku esindaja;
  • taotleja isikut tõendav dokument;
  • muud õigusaktides sätestatud tõendid ja dokumendid.

Veesõiduki registriandmete muutmise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Viimati uuendatud 20.04.2021