2025. aastal lisandunud sõiduautodest moodustasid ligikaudu viiendiku elektriautod ja pistikhübriidid. Kuigi nende osakaal liiklusregistris on praegu veel 2,7 protsenti, näitab see, et liigutakse keskkonnasõbralikuma autopargi poole. Sama suur on hetkel ka gaasil töötavate sõiduautode osakaal.
Keskkonnanäitajate paranemine on toimunud olukorras, kus sõidukite tühimass on märgatavalt kasvanud. Bensiinimootoriga sõiduautode keskmine tühimass on tõusnud 1457 kilogrammini ning diiselmootoriga sõidukitel 1774 kilogrammini ehk bensiinimootori puhul on kasv olnud 225 kg ning diiselautode puhul koguni 259 kg.
Kuigi mass ja võimsus on sõidukitel oluliselt kasvanud, siis pole see kaasa toonud sõidukite kütusekulu ja heitmete suurenemist, vaid need on hoopiski vähenenud. Bensiinimootoriga kütusekulu langenud 1,8 ühiku võrra – 7,5 l/100km kohta ning diiselmootorite puhul on langus olnud 1,5 ühikut – 7,3 l/100 km peale. CO₂ heitmete näitajad on langenud bensiinimootoritel 176 grammini kilomeetri kohta ning diiselmootoritel 194 grammini kilomeetri kohta. Veel 2007. aastal ületasid mõlemad näitajad 220 grammi kilomeetri kohta
„Nende numbrite taga on kaks peamist põhjust. Masside suurenemine tuleneb eelkõige passiivohutuse arengust, mis võimaldab sõidukitel avarii korral löögijõudu paremini absorbeerida. Kütusekulu ja CO₂ heitmete vähenemisele annab samal ajal tugeva tõuke tehnoloogia areng – alates käigukastide ülekannete optimeerimisest kuni elektrooniliste juhtimissüsteemide täiustumiseni,“ ütles Transpordiameti sõidukite tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.
Lisaks keskkonnanäitajatele on Eesti autopark muutunud märkimisväärselt ka oma koosseisult ja tehnoloogiliste eelistuste poolest.
2007. aastal oli Eesti liiklusregistris veidi enam kui 528 000 sõiduautot. Sõiduautode arv kasvas järjepidevalt kuni 2024. aastani, mil registris oli enam kui 633 000 sõiduautot. Pärast seadusemuudatusi ja registri korrastamist vähenes sõidukite arv 2025. aasta lõpuks ligikaudu 625 000-ni.
Muutunud on ka sõidukite keretüüpide eelistused. Kui 2007. aastal olid kõige populaarsemad sedaanid, mida oli registris üle 213 000, siis möödunud aasta lõpuks oli nende arv langenud ligikaudu 111 000-ni. Samal ajal on universaalkerega sõiduautode arv kasvanud 123 000-lt 284 000-ni.
„Tõenäoliselt peegeldab see muutus ühiskonna suhtumise muutumist autodesse. Kui varem oli sedaankere sageli staatuse sümbol, siis tänaseks väärtustatakse enam praktilisust ning eelistatakse universaalkerega sõidukeid,“ märkis Jürgo Vahtra.
Olulised muutused on toimunud ka jõuallikate eelistustes. Kui 2007. aastal moodustasid ligikaudu neli viiendikku sõiduautodest bensiiniautod ja üks viiendik diiselautod, siis tänaseks on bensiini- ja diiselmootoriga sõidukite osakaal peaaegu võrdne. Uute autode müügistatistika ei peegelda niivõrd suurt diiselautode osakaalu, sest märkimisväärne osa neist tuuakse Eestisse kasutatuna välismaalt.
Samuti on märgatavalt kasvanud sõidukite võimsusnäitajad. Kui 2007. aastal oli keskmise bensiinimootoriga sõiduauto võimsus 81 kW ja diiselmootoriga sõidukil 80 kW, siis nüüdseks on vastavad näitajad tõusnud 108 kW ja 121 kW-ni.
Üheks suurimaks muutuseks sõidukijuhtide eelistustes võib pidada automaatkäigukastide laialdast levikut. Kui 2007. aastal oli registrisse lisandunud sõidukitest automaatkäigukastiga 32 protsenti, siis 2025. aastaks oli nende osakaal kasvanud juba 83 protsendini.
Vahtra sõnul on muutuse taga nii tehnoloogia areng kui ka kasutusmugavus. „Veel paarkümmend aastat tagasi olid automaatkäigukastiga sõidukid märksa suurema kütusekuluga ning seetõttu kallimad kasutada. Tänaseks on automaatkäigukastide ökonoomsus oluliselt paranenud ning tihenenud liikluses hinnatakse järjest enam nende mugavust,“ selgitas ta.
