Lääne-Virumaal kontrolliti kokku 27 koolilapsi vedanud bussi, millest 24 olid eriotstarbelised õpilasveod ja kolm juhuveod. Kõik oli korras 11 eriotstarbelist õpilasvedu teostanud bussiga. Ülejäänud 16 kontrollil tuvastati vähemalt üks puudus või tuli politseil teha täiendavaid toiminguid. Kolmest kontrollitud juhuvedu teostanud bussist ei olnud täielikult korras ükski.
„Samas piirkonnas läbi viidud kevadiste kontrollide käigus saime tõdeda, et olukord on läinud järjest paremaks ega esinenud ühtegi bussijuhti või sõidukit, mis ei oleks liiklusohutuse vaatest tohtinud liikluses osaleda. Seekordsel kontrolli aga tuvastati kaks pädevuseta juhti ja kuus sõidukit, mis kas suuremate või väiksemate probleemide tõttu saadeti erakorralisele ülevaatusele,“ ütles Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson.
Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse grupijuht Annika Elmi sõnul on politsei jaoks laste ohutusega seotud teemad väga olulised. „Lapsed ei oska alati ise enda eest seista ja nende ohutus igapäevases liikluses on iga täiskasvanu vastutus. Pisikesed hooletusvead koolibussides võivad esialgu tunduda tühiste rikkumistena, aga kui see buss satub ohuolukorda, on küsimus juba kõikide pisikeste vigade summas, mille mõju kokku võib potentsiaalses ohuolukorras olla ehmatavalt suur. Laste ohutus ei ole koht, kus kulusid kokku hoida,“ kirjeldas Elm.
Elm lisas, et kontrollide eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid juhtida tähelepanu koolibusside ohutus- ja tehnonõuete täitmisele ning veenduda, et bussid, millega lapsed sõidavad on ka päriselt turvalised. „Politsei poolt täname neid vedajaid ja juhte, kelle bussid olid korras. Kindlasti jätkame sarnaste kontrollide tegemist ka edaspidi,“ sõnas Elm.
Karl Tiitson tõi esile, et lasterühma märkidega seotud rikkumisi seekord ei tuvastatud ning samuti on dokumentaalsed rikkumised püsinud madalal. Küll aga täheldasid Transpordiameti ametnikud, et osad vedajad katsetavad skeemi, kus esiklaasile on pandud kõik päeva jooksul teenindavate liinide nimetused ja numbrid.
„See ei täida selle nõude eesmärki, milleks on liini kasutajate jaoks selge tähistus, et nad teaksid millist sõidukit liini valida. Muidugi ei ole see probleemiks, kui busse vähe ja teenindab kogu aeg üks ja sama buss. Kuid olukorras, kus juhid ja sõidukid vahetuvad ning mitu bussi on korraga kooli juures, muudab see lastele keerulisemaks aru saada, millist bussi nad peaksid kasutama, et koolist koju jõuda,“ selgitas Karl Tiitson.
Tiitson tõi esile, et sama kehtib ka ohutuledega armatuuril, tulekustuti taatlemise või siis selle selliselt kinnitamisega, et kriisiolukorras ei saa seda kätte.
„Märgutulede puhul võib ju juhtuda, et läbi on läinud kaitse või andur on vigane. Samuti saab väita, et tulekustuti töötab olenemata sellest, et on taatlemata. Kuid alati on risk, et märgutuli annab märku tegelikust tehnilisest rikkest või võib juhtuda, et tulekustuti ei tööta ikkagi korralikult ja liikluses, kus on kaalul nii enda kui teiste elud, ei tohi sellist riski võtta. Seda veel eriti, kui reisijateks on lapsed,“ rõhutas ta.
Transpordiamet soovitab seega vedajatel pöörata ise tähelepanu sellele, et sõiduki tehnilise valmisoleku kontroll ei algaks alles hetkel, kui tee ääres seisab järelevalveametnik. ABS-i hoiatustuli, mittetöötav turvavöö, aegunud tulekustuti või puuduv turvavarustus on puudused, mida ettevõtja saab - ja peab - avastama enne bussi liinile saatmist. Sama kehtib juhi pädevuse ning töö- ja puhkeaja nõuete kohta.
Koolide ja lasteasutuste pidajatel, kes õpilasvedusid tellivad, tasub omakorda regulaarselt üle vaadata sõiduplaanid, liinide ja peatuste kirjeldused ning kontrollida, kas vedajale antud dokumendid vastavad tegelikule veokorraldusele. Vedaja nimi, liini number ja nimetus ei ole samuti pelgalt kujunduselemendid, vaid aitavad reisijatel, koolil, lapsevanematel ja järelevalvajatel aru saada, kes teenust osutab ning millist liini buss teenindab.
„Meie eesmärk ei ole saavutada olukorda, kus kontrollakti kirjutatakse lihtsalt vähem rikkumisi. Eesmärk on, et rikkumisi oleks päriselt vähem. Kui vedaja kontrollib enne liinile minekut oma sõiduki, juhi ja dokumentatsiooni üle ning teenuse tellija jälgib aktiivselt lepingu täitmist, ei peaks järelevalve käigus enam leidma puudusi, mida on võimalik ära hoida juba enne esimese lapse bussi astumist,“ sõnas Karl Tiitson.
Transpordiamet jätkab õpilasvedude kontrollimist koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Erilise tähelepanu alla jäävad nii need piirkonnad kui ka vedajad, kus ja kellel on varem esinenud probleeme. Kontrollidel tuvastatud rikkumistest annab Transpordiamet alati õpilasvedude tellijatele teada. Järjepidevad kontrollid on näidanud, et järelevalvel koos vedajate, koolide ja kohalike omavalitsuste teavitamisega on võimalik tagada nõuetele vastav laste koolitransport.
Kontrollide käigus tuvastati järgmised puudused:
- sõidumeerikut ei kasutatud nõuetekohaselt (4 korral)
- liini number või nimetus puudus või ei vastanud teenindatavale liinile (3 korral)
- sõiduplaan puudus või esitati vana sõiduplaan (6 korral)
- turvavöö ei olnud töökorras (2 korral)
- ABS-i hoiatustuli põles (2 korral)
- tulekustuti oli aegunud või nõuetekohased tulekustutusvahendid puudusid (2 korral)
- juhil puudus nõutav pädevus (2 korral)
- klaasipurustamise haamer puudus (1 korral)
- ohutulede kasutamine ei vastanud nõuetele (1 korral)
- sõidukis oli lubatust rohkem istekohti (1 korral)
- töölepingut või muud lepingut ei esitatud (1 korral)
- vedaja nimi puudus (1 korral)
Fotod kontrollidest on SIIN.
