Järgmisel kümnendil on vaja teha suuri investeeringuid jäämurdeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks: jäämurdja Tarmo on plaanis 2028. aastal amortiseerumise tõttu kasutuselt eemaldada ning jäämurret tegevad laevad Botnica ja EVA-316 on juba pikalt kasutusel olnud. Külmadel talvedel on seniste kogemuste põhjal Soome lahele vaja vähemalt kahte jäämurdjat, seepärast on Tarmo asendamise küsimus olnud üleval juba mõnda aega.
„Ligi 60% Eesti ekspordist liigub meritsi, sestap sõltub Eesti ettevõtete ja majanduse käekäik veeteede avatuna hoidmisest,“ sõnas Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu. Valminud analüüsi saab Kliimaministeerium koos allasutustega kasutada aluseks Eesti jäämurde tuleviku kujundamisel ning investeeringute kavandamisel. „Kuna jäämurdja valmimine koos projekteerimisega võtab aega minimaalselt kolm aastat, tuleb otsus võimaliku uue jäämurdja kohta langetada juba üsna peatselt,“ lisas Truu.
Analüüsi eesmärk oli hinnata muutuseid laevaliikluses ja jääoludes, kaaluda alternatiivseid jäämurde võimalusi ja erinevaid omandivorme ning pakkuda välja jäämurdeteenuse optimaalsed lahendused (sh arvestades nii valikute kulu kui ka pakutava teenuse kvaliteeti ja sobivust) Eesti jaoks perioodiks 2029–2054.
Uuringu tulemused:
• Erinevate stsenaariumide mudeldamise tulemusena pakuti välja lahendused koos laevade eeldatava ooteajaga kuni jäämurde teenuse tagamiseni. Mudeldamise tulemustest nähtub, et Soome lahel ei ole karmi talve korral, mil jääkate ulatub vähemalt Soome lahe idaosast Hiiumaa põhjaosadeni, võimalik kõiki laevu ühe jäämurdjaga mõistliku aja piires ära teenindada. Soojadel ja keskmistel talvedel saab jäämurret Soome lahes teha ühe kaasaegse traditsioonilise või mitmeotstarbelise jäämurdjaga ning ühe väiksema jäämurdjaga Liivi lahes. See on minimaalne suutlikkus, et tagada optimaalne liiklus Eesti meresadamatesse ja tagasi. Seega on tulevikus karmi talve puhul Botnicale (või analoogsele laevale) vaja lisajäämurdjat.
• Ühe kindlaima lahendusena tuuakse uuringus välja traditsioonilise jäämurdja ostmist/ehitamist riigile. Uuringus vaadeldi võimaliku lahendusena ka kasutatud jäämurdja ostmist, ent nende globaalne turg on praktiliselt olematu.
• Uuringus analüüsiti ka võimalike erinevaid alternatiive uuele jäämurdjale (näiteks jäämurde vöör), kuid uuringu autorite hinnangul ei ole alternatiivsed lahendused avameretingimustes sobilikud.
• Jäämurdjat saab planeerida multifunktsionaalsena (st sobilikuna teadusuuringuteks, kriisiolukorras patrullimiseks ning kriisijuhtimisstaabina, reostustõrjeks jääoludes, otsingu ja pääste juhtumitel abistamiseks jne). Multifunktsionaalsus on riigi vaatest oluline mereliste ülesannete täitmisel ka hooaja väliselt.
• Välisekspertide hinnangul oleks ühe alternatiivina Riigilaevastik sobilik uue jäämurdja planeerimiseks ja opereerimiseks.
Uuring on valminud Tallinna Tehnikaülikooli, Aker Arctic Technology Inc, logscale oy ja Saaresalu OÜ koostöös.
Uuringu leiab siit https://transpordiamet.ee/uuringud#merendus
