Riigiteede teehoiukava

Kruusateede remont

Kruusateede remondi töömeetodiks on kruusatee kulumiskihi taastamine ehk kruusa peale vedamine, et oleks võimalik tee optimaalne greiderdamine. Lisaks olemasolevate liikluskorraldusvahendite ja vee ärajuhtimissüsteemide korrastamine, vajadusel uute vee ärajuhtimissüsteemide rajamine ning olemasolevate külmakergete likvideerimine.

Kruusateede remontide planeerimisel on aluseks kruusatee vanus, liiklussagedus, muldkeha välja ehitamise tase ning külmakergete esinemine.

Kattega teede säilitusremont

Kattega teede säilitusremont on remondi liik, mille peamised eesmärgid on:

• olemasolevate katete säilimise tagamine tuginedes pindamiste vahelise perioodi pikkusele ja katte seisukorrale kuni tee taastusremondi või rekonstrueerimiseni;
• liiklusohutuse parandamine katte haardeteguri suurendamise ja osalise profiili parandamisega.

Säilitusremondi tulemusena peatub mõneks ajaks katte defektide areng (murenemine, augud ja osaliselt praod) ning taastatakse katte kulumise tulemusel vähenenud teekatte haardetegur. Defektide vähenemisel vähenevad teekasutajate kulud ja suureneb sõidumugavus ning liiklusohutus.

Põhiliseks säilitusremondi liigiks on pindamine.

Teedel liiklussagedusega üle 3000 autot/ööpäevas ei ole pindamine üldjuhul enam sobiv töömeetod, kuna sellise sageduse puhul ei pea pindamine talvisele naastrehvide toimele vastu ja neil teedel teostatakse probleemide ilmnemisel pigem taastusremonti.

Kattega teede säilitusremondi planeerimisel on aluseks pindamise vanus, katte defektid, katte makrotekstuur, liiklussagedus, osaliselt pindamise kivimaterjal ning pindamata teelõikudel ka katte vanus.

Säilitusremondi objektide analüüs toimub iga-aastaselt pärast teekatte defektide kevadist inventuuri. Inventuuri põhjal koostatakse järgneva aasta objektide nimekiri, mida vajadusel korrigeeritakse pärast talvehooaja lõppu täiendavate suurte defektide ilmnemisel (defektid, mis vajavad kohest sekkumist, et suuremat kahju ära hoida).

Kattega teede taastusremont

Taastusremont on remondi liik, mille eesmärgiks on kattega riigiteede puhul katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamise näol. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud kulumisroopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus ja liiklusohutus. Taastusremonti saab teha juhul, kui tee katend ei ole liiga defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega.

Kattega riigiteede taastusremondi planeerimisel on aluseks teekatte roopa sügavus, katte vanus, katte defektid ja liiklussagedus.

Taastusremondi objektide analüüs toimub iga-aastaselt pärast kevadist roopa sügavuse mõõtmist ja defektide inventuuri.

Sildade rekonstrueerimine ja remont  

Teehoiukavas planeeritud vahendite maht sildade rekonstrueerimiseks ja remondiks põhineb sildade seisukorra analüüsil.

Selleks, et tagada sildade vajalik ohutustase, teostatakse iga-aastaselt ülevaatusi. Investeerimisotsused tehakse sildade haldussüsteemi alusel, mille andmeid kogutakse elementide tasemel põhjalikuma ülevaatuse käigus iga nelja aasta tagant. Lisaks toimub sildade igapäevane ülevaatus rutiinse tee korrashoiu järelevalve käigus, et avastada ja remontida väiksemaid defekte.

Vastavalt silla seisukorrale, liiklussagedusele ja raskeveokite osakaalule on koostatud rekonstrueerimist ja remonti vajavate sildade nimekiri. Nimekirja korrigeeritakse, kui teede remondi nimekirja on muudetud, silla seisundindeksis on toimunud eelnevast kiirem langus või sildade erinevad menetlusprotsessid viibivad.

Rekonstrueerimine

Rekonstrueerimine on remondi liik, mille eesmärgiks on tee kandekonstruktsiooni taastamine või ümberehitamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamisega. Rekonstrueerimise vajadus tuleneb teekatte mitterahuldavast seisukorrast (ebatasane ja defektne teekate), kus on ka kandevõime puudujääk, mille tõttu ei ole võimalik säilitusremondi ja taastusremondiga tee seisundit taastada. Rekonstrueerimist vajavate riigiteede lõikude leidmiseks analüüsitakse mõõdetud teekatte seisukorra näitajate ning teid iseloomustavate andmete alusel kogu kattega riigiteede võrku, kasutades ühtseid põhimõtteid.

Riigiteede rekonstrueerimise planeerimisel arvutatakse katte ehitamise aastat, asulalõike ja liiklussagedust arvestades algselt tee seisukorra indeks, mille moodustamisel on aluseks tee seisukorra näitajad (teekatte tasasus, teekatte roopa sügavus ja katte defektid). Rekonstrueerimise objektide moodustamisel on aluseks teekatte seisukorra indeks, esimese aasta tasuvuse indeks, katte vanus, tee katendi kandevõime puudujääk, tee klassile mittevastavus ja raskeliikluse osakaal ning teelõigud on jagatud gruppidesse lähtuvalt liiklussagedusest, katte vanusest ja asula olemasolust.

Rekonstrueerimise analüüs toimub iga-aastaselt pärast riigiteede kõigi andmete uuendamist teeregistris. Lisaks pingereale koostatakse erinimekiri objektidest, kus võrreldavate andmete osas on kas puudujääke (mingit seisukorra näitajat ei ole mõõdetud) või mis ei vasta püstitatud reeglitele (näiteks madal liiklussagedus koos suure raskeliikluse osakaaluga), kuid teelõigud vajavad just rekonstrueerimise töid. Nendele objektidele koostatakse täiendavad selgitused ja põhjendused.

Muud investeeringud

Muude investeeringute meetme alt tehakse teistest meetmetest välja jäävate olemasolevate teerajatiste, tee-elementide ja teeseadmete remonte.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine

Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab põhimaanteede valdaja kohustused seoses välisõhus leviva müraga - müraallika valdaja (sh maantee omanik) koostab ning esitab Terviseametile ja Kliimaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.

Välisõhu strateegiline mürakaart koostatakse piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete üldhinnangute või üldprognoosi andmiseks, millele kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuse ja muu kohta. Strateegilise mürakaardi alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava.

Müra vähendamise tegevuskavas määratakse müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad olukordadele, mille osas tuvastati normtasemete ületamine strateegilise mürakaardi alusel. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava investeeringute mahu ulatuses rajatakse müratõkkeid tee-ehitusobjektidest eraldiseisvalt. Asukohtade kokkulangevusel võib tegevuskavas sisalduvate abinõude realiseerimine toimuda ka tee-ehitusobjektide raames.

Müra, strateegilise mürakaardi, tegevuskava ja teiste müra-alaste uuringute kohta leiab täpsustavat informatsiooni SIIT

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ja teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) kasutuselevõtmine maanteetranspordis ja liidestamine teiste transpordiliikidega tagab maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalse kasutuse, liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide rakendused ja sõiduki liitmise transpordi infrastruktuuriga.

ITS baastaristu 24/7 toimimine koosneb riigiteedel teeilmastiku, liikluse ja raskeveokite masside automaatseirest ja ilmastikuga ning ilmastikuga ja liiklusega kohanduvast muutuvteabega liiklusmärkide süsteemist. Riigiteede teeilmastiku- ja raskeveokite masside monitooringusüsteem on vananenud ja vajab kaasajastamist.

Teeilmastiku monitooringusüsteem (teeilmajaamad ja -kaamerad) võimaldab teehooldel ilmastiku oludele ennetavalt reageerida, kasutada optimaalseid ja õigeaegseid teehoolde tegevusi, mille tulemusel väheneb liiklusõnnetuste arv ja libedusetõrjeks kasutatav kloriidide kogus. Teehoole on selle tulemusena proaktiivne, kvaliteetsem ja väiksema keskkonnamõjuga. Seiretulemused on vabalt kättesaadavad nii veebiportaalis Tarktee kui ka avaandmetena andmejaotuspunktis.

Põhimaanteede 2+2 sõidurajaga teelõikudel on majanduslikult otstarbekas kasutada ilmastiku ja liiklusega kohanduvat liikluskorraldust, mis määrab liiklemiseks ohutu sõidukiiruse ja vajadusel edastab hoiatusi muutuva teabega liiklusmärkide abil

Transpordiamet kasutab edukalt ITS baastaristu arendamisel Euroopa Liidu sihtotstarbelisi toetusi, osaledes CEF rahastuse ja muude EL abiprogrammide taotlusvoorudes nii piiriüleste kui ka siseriiklike ITS projektidega.

ITS arengukava 2021-2025 on leitav SIIT

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine

Säästlikumaid ja erinevatele elanikkonnagruppidele ligipääsetavamaid liikumisviise soodustava taristu rajamise eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi tõstmine, et luua võrdsed liikumisvõimalused erinevatele liiklejatele, soodustada ja võimaldada säästlike (tervislikumate ja väiksema keskkonnamõjuga) liikumisviiside kasutamist ning sujuvalt kombineerida erinevaid liikumisviise.

Meetme raames ehitatakse kahte liiki objekte:

1. Tingimuste loomine liikumisviisi või ühistranspordivahendi vahetamise soodustamiseks, et mingis liikumise lõigus kasutada säästlikumat liikumisviisi, sh:

• ühistranspordi peatuste asukohtade muutmine (rajamine, ümberehitus jmt) nende paigutamiseks üksteisele lähemale;
• täiendavate maakonna- ja kaugliinide peatuste rajamine olulistesse liiklussõlmedesse, rongipeatuste lähedusse ja mujale oluliste sihtpunktide juurde;
• „Pargi ja sõida“ parklate võrgustiku arendamine, sh auto- ja jalgrattaparklate rajamine olulistesse liiklussõlmedesse ja raudteejaamade lähedusse.

2. Kergliikluse soodustamiseks kergliiklusteede rajamine (sh olemasoleva liiklusruumi ümberjagamise kaudu) teelõikudele, et:

• ühendada asustusi, olulisi tõmbekeskuseid ning sihtpunkte;
• ühendada ühistranspordi peatused asustusega või teiste ühistranspordi peatustega;
• ühendada eraldiasetsevad kergliiklusteede lõigud ühtseks tervikuks.

Ehituskava iga-aastasel uuendamisel analüüsitakse metoodika põhjal kõiki laekunud ettepanekuid, mille tulemusel koostatakse objektide pingerivi kõige suurema mõjuga objektide alusel.

Ettepanekuid kogutakse kohalikelt omavalitsustelt, ühistranspordikeskustelt ja teistelt Transpordiameti koostööpartneritelt, Transpordiameti analüüsidest, liiklejatelt  ja Transpordiameti spetsialistidelt jt.

2024 ja 2025. aasta piiratud eelarve tõttu koostatakse järgmine nimekiri 2026. aastaks.

Ettepanekuid rajatavate objektide nimekirja ootame aadressile [email protected].

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat tööd liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks riigiteedel ja nende ümberehitamiseks. Igal aastal koostatakse nimekiri ohutustamist vajavatest kohtadest. Samuti määratakse liiklusohtlike kohtade ohutustasemed kõikidel riigiteedel ehk selgitatakse välja need kohad, kus on suurim tõenäosus liiklusõnnetuse toimumiseks.

Samas teelõigu või ristmiku ohtlikkust ei hinnata üksnes juba toimunud õnnetuste alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka potentsiaalne õnnetuse toimumise risk. Seetõttu kogutakse infot riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta kolmest allikast.

Riskiarvutuse alusel leitavad liiklusohtlikud kohad. Riigiteede lõikude ja ristmike ohutust hinnatakse prognoositavate liiklusõnnetuste arvu alusel. Prognoosimiseks kasutatakse statistilist meetodit, mis võtab arvesse nii konkreetsel lõigul või ristmikul toimunud liiklusõnnetused, kui ka teistel sarnastel lõikudel või ristmikel toimunud liiklusõnnetused. Prognoosi tulemuste põhjal koostatakse liiklusohtlike kohtade olulisuse pingerida.

Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivsel hinnangul leitavad liiklusohtlikud kohad. Osa liiklusohtlike kohtade ümberehitamise aastasest eelarvest eraldatakse nende liiklusohtlike kohtade ümberehitamisele, mille esitavad maakondlikud liikluskomisjonid. Maakondlikud liikluskomisjonid vahendavad eelkõige neid probleemseid kohti riigiteedel, mida tõstavad esile kohalikud kogukonnad.

Muud kvalitatiivsel hinnangul põhinevad liiklusohtlikud kohad. Liiklusohtlike kohtade infot, eelkõige juba toimunud liiklusõnnetuste alusel või ohutule liikluskeskkonnale mittevastavatest kohtadest, edastavad Transpordiametile ka koostööpartnerid nagu Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon ja kohalikud omavalitsused.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohtasid arutab ja lahendused kinnitab tehnilise töögrupi ekspertrühm, kes kohapealse inspekteerimise, toimunud liiklusõnnetuste analüüsi ja muu kogutud info alusel pakuvad välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusalased meetmed või lahendused liiklusohtliku koha ümberehitamiseks. Objektid järjestatakse nimekirjas tulutasuvuse alusel (va maakondade liikluskomisjonide objektid) ja selle põhjal pannakse kokku pingerida objektidest, millest esimesena võetakse töösse need objektid, mis on suurema potentsiaalse tasuvusega.

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine

Eesmärk on ehitada riigiteedele tolmuvabad katted kõigile suurema kasutusega (liiklussagedus üle 50 autot/ööp) kruusateedele aastaks 2030, arvestades kohalike omavalitsuste ettepanekuid, elanikkonna paiknemist ja tee kasutamise intensiivsust.

Vahendite planeerimisel katete ehituseks on lähtutud sellest, et olemasolev riigi kruusateede võrk on suures osas seisukorras, mis vajab nii kraavide kaevamist, muldkeha ning kruusast aluse ehitamist.

Riigiteedel kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise planeerimisel on aluseks liiklussagedus, raskeliiklus, bussiliinide olemasolu, tolmu mõju (teeäärsed majapidamised), tee kasutajad ning teelõigule omavalitsuste poolt omistatud prioriteetsus.

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise analüüs toimub iga-aastaselt varakevadel pärast riigiteede kõigi andmete uuendamist  teeregistris ning teiste vajalike andmete teisendamist kruusateede lõikudele.

Üldjuhul eeldab kruusateele katte ehitamine lisaks ka suuremamahulist kruusatee remonti.

Ehitamine

Ehitamise eesmärgiks on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ning suurendada liiklusohutust. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike muutumine, uus ristmik või lisarada.

Ehitusobjektide nimekirja koostamisel arvestatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtetega, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ning EL määrustes toodud TEN-T võrgustiku maanteede väljaehitamise nõuete ja tähtaegadega.   

Nii rahvusvahelise, kui Eestisisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige TEN-T põhivõrgu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla teedel.

Objektide valikul lähtutakse tee liiklussagedusest (sh koormussagedusest), teekatte seisundist, liiklusohutuse tasemest, samuti mõjust maakasutusele ja keskkonnale (sh mõjud piirkonna elanikele ja ettevõtlusele).

Valiku kriteerium on sotsiaalmajanduslik tasuvus ja poliitilised otsused. Tasuvuse seisukohalt on määravaks teguriks liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu vähenemine. Samuti arvestatakse keskkonnamõjude (õhusaaste) vähenemisest tingitud kulude vähenemisega pikemas perspektiivis, teekasutajate ajasäästu ja sõidukikulude kokkuhoiuga, mis tekib tee ja ristmike ümberehitamisega ja kohandamisega liikluse vajadusega.

Projektide ettevalmistuses arvestatakse Eestiga sarnases kliimatingimustes teiste Euroopa Liidu riikide (Soome, Rootsi jt) parimate praktikate ja kogemusega tehnoloogiate ja materjalide osas.

Vastavalt TEN-T määrustele tuleb TEN-T võrgustikul tagada sobival hulgal parkimiskohti, kus on loodud asjakohasel tasemel ohutus- ja turvalisustingimused sõidukijuhtide nõuetekohaseks puhkuseks. Sellest tulenevalt nähakse vajaduspõhiselt ette uute parklate ja puhkekohtade rajamine ning olemasoleva parklavõrgustiku arendamine.

Muuhulgas korraldab Transpordiamet ehitusmeetme raames Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede rajamise. Ehitust rahastatakse Rail Baltica CEF vahenditest vastavalt Transpordiameti ja Rail Baltic Estonia OÜ vahel sõlmitud koostöölepingule.

Projektide ettevalmistamine

Projektide ettevalmistusmeetmes ette nähtud vahenditega rahastatakse eelkõige projektide koostamise ja maade omandamisega seotuid kulutusi.

Meetmest tehtavad tegevused:

• tee ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu koostamine;
• projekteerimistingimuste andmise menetlus;
• tee ehitusprojekti koostamine;
• tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajalike kinnisasjade omandamine või sundvõõrandamine;
• liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ning tee ehitusprojektide erinevates etappides teostatava liiklusohutuse auditeerimine;
• tulu-kulu analüüside koostamine;
• keskkonnamõju hindamine;
• ehitusprojekti ekspertiisi teostamine;
• muud objektide realiseerimiseks vajalikude toimingud.